2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 mõiste, LIGIKAUDSED VÄÄRTUSED. Mis on pI ja kuidas ta avaldub? Slaid 12. pKa1 alfa-positsioonis oleva COOH dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~2; pKa2 - alfa- positsioonis oleva NH2 dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~9; pKa3 Isoelektriline punkt on pH väärtus, mille juures aminohape ei esine lahuses ei katioonina ega anioonina vaid omapärase sisesoolana, neutraalse dipolaarse vormina (dipolaarse ioonia ehk hübriidioonina, saksa. zwitterion). Lahuse elektrijuhtivus isoelektrilises punktis on minimaalne. Isoelektrilisest punktis suurema pH väärtuse puhul käitub aminohape anioonina, väiksema puhul katioonina. 3. Aminohapete tüüpilised keemilised reaktsioonid. Milliste meetodite abil saab lahutada segudes olevaid aminohappeid?
Kuidas joonistada mehhanisme kaarnooltega 1) Joonistage arusaadavalt välja (graafilise valemina) reagentide struktuurid. Kontrollige kas saate aru, millised on reagendid ning solvent antud reaktsioonitingimustel. Näiteks kui reaktsioon toimub aluselises keskkonnas, siis kas mõni ühend esineb anioonina? 2) Vaadelge lähteaineid ning produkte ning hinnake, mis on reaktsiooni käigus toimunud. Millised sidemed on moodustunud ning millised katkenud? Kas midagi on juurde liitunud või ära kadunud? Kas mõni side on molekulis asukohta vahetanud? 3) Leidke lähteainetes kõik nukleofiilsustsentrid ning otsustage milline neist on kõige nukleofiilsem. Seejärel leidke elektrofiilsustsentrid ning hinnake nende tugevust.
o Areen – tsükliline kaksiksidemega ühend o Heterotsükliline ühend – sisaldavad peale süsiniku ka teisi elemente (N, O, P) o Fenool – ühte OH-rühma sisaldav areen o Aromaatne amiin – NH2-rühmaga benseen, ka aniliin o Benseen – kõige tavalisem areen, C6H6 o Nitreerimine – reageerimine HNO3-ga o Fenüül – benseen asendusrühmana o Fenoksiidioon – fenool happe anioonina o Laengu delokalisatsioon – laeng on „laiali määritud“ 2. Areenide valemite ja nimetuste teadmine ja reeglid o Benseen – C6H6 o Aromaatsed halogeenühendid – halogeeni eesliide (nt. klorobenseen) o Fenool – sisaldab ühte OH-rühma o Aromaatne amiin - NH2-rühmaga benseen 3. Areenide isomeeride nimetused ja struktuur o Dimetüülbenseen: 1,2-dimetüülbenseen – o-ksüleen
b) raskeltrahustuvate sooladena luukoe koostises c) vastutab närviimpulsside ülekande eest d) vastutab ka veesisalduse regulatsiooni eest e) klorofüllis keskne element taimedes f) saame taimsest, aga ka loomsest toidust Cl (organism kasut. Cl-ioone) a) naatriumiga soolaka maitseaistingu tekitamine keelel b) maos soolhappe süntees täiskasvanu maonõre pH on vahes 1,5 2,5 (lagundab ka nt õmblusnõela ööpäeva jooksul) c) ainsa anioonina tasakaalustab Cl positiivset üldist laengut d) Cl-ioonid osalevad närviimpulsside tekkes ja edastamises 3. Mikroelemendid Leidub 0,01 0,001%. Kuuluvad bioaktiivsete ühendite koostisse, mis reguleerivad ainevahetust. Nende arv pole kindel. Nad jagunevad metallideks ja mittemetallideks. Metallid : Fe, Zn, Cu, Co a) Fe funktsioonid: kuulumine hemoglobiini koostisse, vastutab hapniku sidumise ja transpordi eest
Mg Saab põhiliselt taimsest toidust 1) Väga paljude ensüümide aktivaator. Inimkehas aktiveerib ~300 ensüümi 2) Raskelt lahustuvate sooladena luukoe koostises 3) Vastutab närviimpulsside ülekande eest 4) Vastutav vee sisalduse regulatsiooni eest 5) Klorofüllis keskne element Cl Organism kasutab kloriidioone 1) Koos Na-ga soolaka maitseaistingu tekitamine keelel 2) Maos soolhappesüntees 3) Ainsa anioonina loetelus tasakaalustab Cl üldist positiivset laengut 4) Kloriidiioonid osalevad närviimpulsside tekkes ja edastamises Mikroelemendid (0,0-0,00%) ...kuuluvad bioaktiivsete ühendite koostisesse. Bioakt ühendid reguleerivad ainevahetust. Ohtlikum on mikroelementide liigsus kui mõõdukas puudus Metallid: Fe, Lu, Cu, Co jne Mittemetallid: F, Si, B, J jne Fe Kõige põhilisem funktsioon kuulub hemoglobiini koostisesse ja vastutab O sidumise ja transpordi eest
Erinevatel aastaaegadel ammutavad taimed kasvupinnasest toitaineid erinevas koguses ja erinevates vahekordades. Seetõttu peab kasvupinnas endast kujutama teatavat toitainetereservi, kusjuures toitained peavad olema seotud, et pinnases liikuv vesi neid välja ei uhuks. Kolloidid töötavadki nagu taimetoitainete pank: nad on võimelised siduma suurel hulgal katioone, nagu + 3+ 2+ 2+ näiteks H , Al , Ca , ja Mg . Seega võiks kolloidi kujutada suure anioonina, mille pinnale on seotud sadu tuhandeid katioone. Lisaks katioonidele seovad kolloidid ka veemolekule. Tänu tugevatele sidemetele on kolloidi pinnale seotud anioonid kaitstud ka väljauhtumise eest laskuva veevoo poolt. Samaaegselt on kolloididel neeldunud toitained pidevalt toimuva katioonivahetuse kaudu taimedele suures osas kättesaadavad. Katioonide varud täienevad, kui kasvupinnasesse lisatakse orgaanilisi või mineraalseid väetisi või satuvad sinna erinevate eluvormide jäänused.
malaat/laktaat antiport-süsteem bakteris Lactococcus lactis, kus rakku tuuakse malaati ja väljutatakse fermenteerimise tagajärjel tekkinud laktaati. Malaadi rakusisene metaboliseerimise tulemusena tekib raku sise- ja välikeskkonna vahele malaadi gradient, kus malaadi kontsentratsioon on rakus madalam. Käärimise tulemusena akumuleeruva laktaadi suhtes tekib aga vastupidine gradient, mis võimaldab laktaati rakust väljutada. Kuna malaati imporditakse anioonina ning ekporditav laktaat on neutraalne, moodustub membraani sise- ja välispinna vahel prootonpotentsiaal, mis on rakule energiaallikaks (seda kasutatakse ATP sünteesiks). Konkreetse substraadi rakku transportimiseks on mitu erinevat süsteemi välja kujunenud tavaliselt siis, kui vastav substraat on rakkude kasvu seisukohalt oluline, kuid selle kontsentratsioon võib ulatuslikult varieeruda. Sel juhul on üks süsteemidest konstitutiivne ning substraadi suhtes madala afiinsusega.
annaabi.ee 
