vesinikuga ning ülejäänud pool on leitav lahustuvustabeli vasakpoolsest tulbast) 2. Aluse ja happe reaktsioonil tekivad alati sool ja vesi. 3. Sool tekib aluse metalli ning happe aniooni liitumisel (selles järjekorras) NT: 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O (NaOH on alus, sest esimene element on metall (Na) ja sellele lisaks on hüdroksiidioon (OH). H 2SO4 on hape, kuna algab vesinikuga (H) ja lõpeb aniooniga (SO 4, lahustuvustabelis vasakpoolne tulp). Reageerides läheb metalliioon (Na+) kokku aniooniga (SO42-) ja alusest üle jäänud hüdroksiidioon (OH-) ja happest üle jäänud veisnik (H+) moodustavad vee (H2O)) NT: 3Mg(OH)2 + 2H3PO4 = Mg3(PO4)2 + 6H2O (Mg(OH)2 on alus, sest esimene element on metall (Mg) ja sellele lisaks on hüdroksiidioon (OH). H 3PO4 on hape, kuna algab vesinikuga (H) ja lõpeb aniooniga (PO 4, lahustuvustabelis vasakpoolne tulp).
Magma- ehk tardkivimid liigitatakse ränisisalduse (SiO2) alusel järgmiselt: ultraaluselised (SiO2 35–40%) aluselised (SiO2 40–52%) keskmised (SiO2 52–65%) happelised (SiO2 65–80%). Aluselise magma temperatuur on keskmiselt 900–1200 °C, happelisel magmal aga keskmiselt 700–800 °C. Mida enam on magmas räni, seda viskoossem ta on. Räni katioon seostub nelja hapniku aniooniga, moodustades nn räni tetraeedreid, mis omakorda üksteistega tippepidi liitudes moodustavad suuremaid kobaraid. Suurenenud sisehõõrde tõttu on happeline magma tuhandeid kordi viskoossem aluselisest. Ränirikka laava suurema viskoossuse põhjustab tema madalam temperatuur kraatrist väljumise hetkel. Mida viskoossem on magma, seda plahvatuslikum on sellega kaasnev vulkanism. Happelised kivimid ja magma tekitavad enamasti plahvatusliku vulkanismi ning aluseline magma tekitab
Mitmeprootonihapeks nim.hapet,mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni. Hapnikhapeks nim.hapet,mille koostisesse kuulub ühe elemendi hapnik.Hapnikuta hapeks nim.hapet,mis ei sisalda hapnikut. 4.Milliseid hüdroksiide nim. mitmealuselisteks? 5. Mis on leelised?-vees hästilahustuvad tugevad alused ( e.hüdroksiidid) 6. Millist soola nim. vesiniksoolaks?-happe ja soola vahelised ühendid,millest ainult osa happe aniooniga seostunud vesinikioonidest on asendunud( aluse) katiooniga. 7. Milliseid aluseid, happeid loetakse tugevateks, nõrkadeks?Tugevad happed on : HNO3 ,Hcl,HBr, H2SO4,HI. Nõrgad happed on: H2CO3,H2S,H3PO4,HNO2,CH3COOH. 8. Millise laenguga on hüdroksiidioon, vesinikioon,metallioonid, happejääkioonid?Vesinikioon- H+,hüdrooksiidioon- OH-,metallioonid-,happejääkioonid. 9.Millise oksüdatsiooniastmega on vesinik, hapnik? Vesinik on pluss üks ja hapnik miinus kaks. 10
sisaldub KI lahuses. 3.) Redutseerivate omadustega KMnO4 violetne värvus ei Cl, PO43- , CO32- , SO42 F-, anioonide tõestamine kadunud NO3- , CH3COO 3-4 tilka anioonide lahust hapestatakse 1M H2SO4-ga ja lisatakse 1-2 tilka lahjendatud KMnO4 lahust. KMnO4 violetse värvuse kadumine (valastumine) võib toimuda toatemperatuuril või alles lahuse soojendamisel. b) teha kindlaks, millise rühma aniooniga on tegemist; Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Antud soola lahuse ja AgNO 3 lahuse omavahelisel reageerimisel tekkis valge sade, mis HNO 3- ga ei reageeri ning BaCl2 sadet ei tekki, seega lahuses on 1. rühma anioonid. c) tõestada lahuses olemasolev anioon. Analüüsi tulemust põhjendada. Kuna ainus esimese rühma anioon, millel puuduvad nii tugevad oksüdeerivad kui ka tugevad
Humiinained jaotatakse vees ja happes lahustumise järgi. Sünteetilised kompleksi moodustajad Nitriotriatsetaat NTA EDTA Igasugused polüfosfaadid Neid kasutatakse pesuainete koostises Kare vesi Ca2+ ja Mg2+ Metallid keskkonnas: Mürgised raskmetallid Cd, Pb, Hg, As, Ba, Be Metallide toksilisus sõltub · Kogusest, kontsentratsioonist · Ühendi lahustuvusest, lahustuvad ühendid üldiselt mürgisemad BaCl2 toksiline, BaSO4 kahjutu · Metallide ühend orgaanilise aniooniga toksilisem kui mitte orgaanilise aniooniga, tekivad bakterite ja seente elutegevuse tagajärjel. · Omane ladestumine keskkonnas ja organismides Kaadmium. Kaadmiumi tekib värvitööstuses. Kasutatakse raudade roostetamise vastu CdS sadestub mudasetetesse. Tekib palju ka prügipõletustehastes. Organismis on püsiv ja akumuleerub Plii. Ogranismis ei aurustu, ohtlik ioonsel kujul. Pliid tekitavad keskkonda: autotööstus, värvide koostises, põlevkivi tuhast
mõnesajani. · Tekib näiteks tahmavas leegis. · Lahustuvad näiteks benseenis. Nanotorud kujutavad endast ühte või ka mitut grafiidikihti, mis on toruks keerdunud. · Vastavalt kihi keeramise suunale saab erinevaid torusid. · Toru otsad suletakse erinevate fullereeni fragmentidega. 26. IVA rühma elemendid (Si, Ge, Sn, Pb): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Räni- Räni on maakoores levikult teine element hapniku järel. Silikaadid: soolad SiO32- aniooniga. Ränidioksiid SiO2. · Räni saadakse ränidioksiidi redutseerimisel süsinikuga: SiO2(s) + 2C(s) Si(s) + 2CO(g) · Pooljuhtide valmistamiseks tuleb sellisel viisil saadud räni edasi puhastada. Kristalliline kompaktne metalliläikega tume-hõbehall kõva ja habras aine. Lihtainena üks peamisi pooljuhtmaterjale elektroonikas. Kasut dioodides, transistorites, päikesepatareides, infrapunaläätsedes jne. Germaanium- saadakse tsingimaagi töötlemise jääkidest ja kasutatakse pooljuhtide
· Sellise kahepalgelise loomuse tõttu eksisteerib palju CO-komplekse, nt d-metallide karbonüüle. · Nikliga annab näiteks nikkelkarbonüüli: Ni(s) + 4CO(g) Ni(CO)4(l) · CO mürgisus tuleneb kompleksi moodustamisest hemoglobiini rauaga. · CO on redutseerija, mida kasutatakse rea metallide saamisel. 28. Eristage peamiste räniühendite struktuure ja kirjeldage nende omadusi. · Räni on maakoores levikult teine element hapniku järel. Silikaadid: soolad SiO3 2- aniooniga. Ränidioksiid SiO2. · Räni saadakse ränidioksiidi redutseerimisel süsinikuga: SiO2(s) + 2C(s) Si(s) + 2CO(g) · Pooljuhtide valmistamiseks tuleb sellisel viisil saadud räni edasi puhastada. 29. Räni olulisemad ühendid ((SiO2)n, (H2SiO3)n, H4SiO4, silikaadid, karbiidid, SiCl4, silaanid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Ränidioksiid (SiO2)n on kõva, keemiliselt püsiv võrkstruktuuriga tahkis. · Esineb looduses kvartsi ja liivana.
sisaldub võrdseis koguseis ioniseerumata ja ioniseerunud alust (või vastavalt hapet). Näit. atsetaatpuhvris, mis on tugeva aluse (NaOH) ja nõrga happe (äädikhape) sool: HOAc(aq) + H2O(l) H3O+(aq) + OAc-(aq) Ka = [H3O+][OAc–]/[HOAc] pH = pKa + lg [sool]/[hape], kus [sool] = [OAc-]. Puhvrina toimib siin nõrk vähedissotsieerunud hape: lisades näit. hapet suureneb selle happe ioniseerumata vormi osa kuna prooton seostub soola aniooniga, lisades alust suureneb happe aniooni osa (alus võtab happelt prootoni), mõlemil juhul säilub pH väärtus.Nagu ülalt näha, võrdsete happe ja soola kontsentratsioonide puhul puhverlahuse pH võrdub happe pKa väärtusele. Üldjuhul kehtib reegel: happe-aluse reaktsiooni tasakaal on alati nihutatud nõrgema happe ja nõrgema aluse tekke suunas.näit.: H3O+(aq) + CH3CO2–(aq) CH3CO2H (aq) + H2O(l)
annaabi.ee 
