Räägitakse kui tõsilugu Välja mõeldud Värssides proosateos Kindel aeg ja koht Pole kindlat aega ja kohta Lõpp pigem traagiline Alguse ja lõpu seadus Vastandite seadus Vastandite seadus Nimed konkreetsed, kultuuriomased Nimed umbmäärased,tüüpilised kangelased Peegeldab animistlikku (hingeusk) maailmavaadet Muinasjuttudes arvumaagia Gradatsioon ehk astendus: Kompositsioonivõte: üht liiki mõistete reastus mingi omadeuse õi hulga järk-järgult kasvavas või kahanevas järgnevuses Lohel tuleb raiuda maha kolm pead, esitatakse kolm ülesannet või küsimust, tuleb läbi minna paksust metsast, ületada mägi ja meri Muinasjuttude tegelased: Tegelased on tüübid, mitte karakterid
Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Muinasjutt- rahvajutu põhiliik, suuline pärimus, teadlikult väljamõeldisele rajatud kujutis, räägib vastu loogikale, loodusseadustele, ei hooli kindlast ajaloolisest keskkonnast, annab edasi mingi tegelase saatusega seotud sündmustikku, peegeldab animistlikku maailmavaadet Kunstmuinasjutt- teadaoleva autori kirjutatud muinasjutt, on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu põhjal. Mõistatus- rahvaluule lühivorm, koosneb küsimusest ja vastusest, viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad. 1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed.
kasutas värve vaistlikult, seostamata neid kindla sümbolismiga või isegi oma leiutistega. Ta eelistas intensiivseid, kiirgavaid värve ja armastas komplementaarseid värve asetada üksteise kõrvale, et rõhutada spiraalide topelt liikumist. Samuti meeldis talle kasutada kulda ja hõbedat, mida ta pastana maali peale pani ning moodustas õhukese fooliumi kihi. Kaks suuremat motiivi läbivad Hundertwasseri maale: üks koosneb maailma vormidest, mis esindab vegetatiivset kasvu ja animistlikku loodust; teine sisaldab arhitektuuri sümboleid (majad, aknad, tarad, väravad jne.). Näiteks majad võivad esineda mägedel või küngastel, tarad võivad kujutada rohtu, mis kasvavad maast. Hundertwasseri maalitehnika on samuti isiklik afäär. Hundertwasserile meeldis kasutada värve, mida ta on ise pihustanud või ise valmistanud. Tavaliselt valmistas ta kruntvärvi maast endast. Kunstniku maalikiht, värvidesegu ja tema mitmesugused retseptid garanteerisid tema maalidele pika eluea
seondumisi, nt on teatud paigad, mis on Eesti kirjanduses rohkem läbi kirjutatud, nt Vilsandi, Hiiumaa, Põhja-Kõrvemaa, Alutaguse metsamassiivid ja rabad, Aegviidu Nelijärve ümbrus. Pärnumaa ja Lõuna-Eesti kohta küllalt vähe looduskirjandust. Kultuurimüüt, et eestlased on loodusega tihedalt seotud rahvas. Oskar Looritsal ja Matthias Eisenil oluline roll selle müüdi loomisega, vastandamine stepirahvastega. Tegu on müüdiga, kuigi ei saa eitada, et ERAs on suur hulk animistlikku pärimust, keskkonnasidusat pärimust, kohapärimust jne aga võrreldes teiste rahvastega, ei ole eestlaste suhtumine loodusesse kuigi eristuv. Esimesed Eesti looduskirjanduse autorid Carl R. Jakobson, Juhan Kunder, Mihkel Kampmaa, Kustas Põldmaa kaht tüüpi raamatud: kalendrilaadsed õpetustega ja kooliraamatud (nt Jakobsoni ,,Kooli Lugemise raamatus" palju tekste ümbritseva keskkonna, ilmastikunähtuste jm kohta).
annaabi.ee 
