Grave-raskelt Largo-laialt Lento-pikkamisi Andante-rahulikult käies Sostenuto-väljapeetult Moderato-mõõdukalt Allegro-rõõmsalt Vivace-elavalt Presto-väga kiirelt Molto-palju Poco a poco-vähehaaval Sempre-koguaeg Subito-järsku Accelerando-pikkamisi kiirenedes Piu mosso-liikuvamalt Ritenuto-viivitades Rallentando-aeglustades Meno mosso-aeglasemalt A tempo-eelnenud tempos Alla marcia-marsi rütmis Animato-hingestatult Cantabile-laulvalt Con moto-liikuvalt Dolce-õrnalt Espressivo-ilmekalt Giusto-parajalt Leggerio-kergelt Maestoso-majesteetlikult Pesante-raskelt Tenuto-väljapeetult Tranquillo-rahulikult
C C E Sissejuh. peateema sideosa kõrvalteema (eksp. teemade töötlus) Andante Andante maestoso Cantando Espr. ma tranquillo Alegretto pastorale 1-34 35-46 47-69 70-199 200-295 Peegelrepriis C kõrvalteema sideosa peateema Poco a poco Allegro marziale Allergro marziale animato Andante maestoso 296-343 344-404 405-419 Kuidas Liszt kasutas transformatsioonitehnikat "Prelüüdides" 1) Algteema, mida hakatakse muutma (sissejuhatus) C-duur Andante maestoso (peateema ekspositsioon) C-duur cantando (sideosa) C-duur E-duur Allegro maestoso (Repriis) 2) Kõrvalteema (lüüriline metsasarvede teema) E-duur Allegro marziale animato (repriisi sideosa) C-duur
Muusika on hästi meloodiline. Haripunkti jõudes on lugu vägagi intensiivne ja terav. Teos on üles ehitatud kindlatele tsüklitele, mistõttu on ka meeleolu vahelduv. Kord on teos unistav, siis ärkaks justkui unest ja sammuks reipalt edasi. Vahepeal tuleb sisse võõras motiiv. Lugu iseloomustab hästi ka kohatine ärevus. Teoses on tunda vastandamist, hea ja kuri, või siis rõõmus ja kurb. Avamäng on teosel hästi tuttav. Loo tempo varieeruv. Olles vahepeal Andante ja vahetevahel Animato. Teos on cantabile ehk laulev. Samuti kohati jõuline ehk Con Forza. Muusika kõlab hästi kokku, ei esine ebakõlasid. Dünaamika on vaheldumisi crescendo ehk valjenev ning diminuendo ehk vaibuv. Tempo on mõõdukas ja kohati rõõmus, esineb ka fermaate.
13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat •ungari rapsoodia nr. 4 d-moll Teosed •ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur •ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile •klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale •Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi kontsertetüüdid •kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" •kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele • Internetist kuulamiseks Hungarian Rhapsody No.2 (Orchestra version) https://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es The Best of Liszt https://www.youtube.com/watch?v=lvfHYFjmG8I Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ferenc_Liszt https://en.wikipedia
ungari rapsoodia nr. 4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll Helilooming · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile · klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale · Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato Helilooming · 2 sümfooniat · u 90 laulu ja romanssi · kontsertetüüdid kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" · vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) · 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele Nr. 3 " La Campanella" · 11 transendentset etüüdi "Mazeppa" "Virvatuled" " Metsik jaht"
IV osa Allegro Marciale II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi kontsertetüüdid kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" vaimulik muusika(reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele Nr. 3 "La Campanella" 11 transendentset etüüdi Kuulsaimad on "Mazeppa", "Virvatuled" ja "Metsik jaht" . Internetist kuulamiseks: Hungarian Rhapsody Nr. 2 (Orchestra version) http://www.youtube.com/watch?v=goeOUTRy2es Kasutatud allikad: http://et.wikipedia
2 A-duur · 16 poloneesi I osa Adagio sostenuto o polonees As-duur assai · 21 nokturni II osa Allegro o nokturn-öömuusika nr.2 Es- moderato duur III osa Allegro deciso · 26 prelüüdi IV osa Allegro o Prelüüd nr 15 Des-duur animato "Vihmapiiskade prelüüd" · 2 sümfooniat · 27 etüüdi · u 90 laulu ja romanssi o Etüüd nr 10 c-moll · kontsertetüüdid "Revolutsiooniline etüüd" o kontsertetüüd nr. 2 (arvatavasti kirjutatud, "Gnoomide rongkäik" mõeldes ülestõusule o kontsertetüüd nr
mitme kogumikuna. ,,Transtsendentsed etüüdid''. F.Liszt ,,Tuisk'' 13 sümfoonilist poeemi 19 ungari rapsoodiat: ungari rapsoodia nr.4 d-moll , ungari rapsoodia nr.6 Des-duur , ungari rapsoodia nr.2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 Es-duur , I osa Allegro maestoso , II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marcial Klaverikontsert nr.2 A-duur : I osa Adagio sostenuto assai, II osa Allegro moderato, III osa Allegro deciso , IV osa Allegro animato 2 sümfooniat Umbes 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid:kontsertetüüd nr.2 ,,Gnoomide rongkäik'', kontsertetüüd nr.1 ,,Metsateel'' Vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele: Nr.3 ,,La Campanella'' 11 transendentset etüüdi: ,,Mazeppa'' , ,,Virvatuled'', ,,Metsik jaht''. J.Brahms (1833-1897), Beethoveni vaimne mantlipärija, on loonud kokku neli instrumentaalkontserti: viiulikontsert, kontsert viiulile ja tsellole
Klaverile · Allegro moderato c-moll (1909) · Larghetto A-duur (1909) · Sostenuto g-moll (1909) · Andante E-duur (1910) · Ballaad b-moll (1910) · Chanson triste d-moll (1910) · Eksprompt f-moll (1910) · Fantaasia f-moll (1910) · Caprice fis-moll (1911) · Fantaasia b-moll (1912) · Moderato a-moll (1912) · Mängutoos G-duur (1912) · Teema variatsioonidega E-duur (1912) · Allegretto fis-moll (1913) · Allegretto fis-moll (vaheosaga Poco animato) (1913) · Andantino h-moll (1913) · Berceuse (Hällilaul) As-duur (1913) · Etüüd es-moll (taktimõõt 3/8) (1913) · Etüüd es-moll (taktimõõt 12/8) (1913) · Moderato F-duur (1913) · Valss As-duur (1913) · Valss B-duur (1913) · Allegro con fuoco f-moll (1914) 9 · Andante moderato g-moll (1914, red. 1942) · Furioso es-moll (1914?) · Molto vivo fis-moll (1914)
Il complemento di termine è sempre introdotto dalla preposizione a, semplice o articolata NB: Risponde alle domande a chi? a che cosa? I pronomi mi, ti, ci, vi, loro e le forme pronominali gli e le hanno spesso la funzione di complemento di termine: Mi piace molto leggere. Le ho regalato un disco. A loro il tuo giudizio non interessa. Ho detto loro di smetterla. Complementi d'agente e di causa efficiente: Il complemento d'agente indica l'essere animato o personificato da cui è compiuta l'azione espressa da un verbo di forma passiva: La lampadina elettrica è stata inventata da Edison. Edison è colui che ha compiuto l'azione di inventare la lampadina elettrica. Tale complemento è introdotto dalla preposizione da, semplice o articolata. Il complemento di causa efficiente indica l'essere inanimato da cui è compiuta l'azione espressa da un verbo di forma passiva: il vigneto fu devastato dalla grandine.
The second movement: Molto Sostenuto. A Sunday atmosphere. A simple holiday-melody is used as a base; it may be a concentrated introspection, perhaps it is a recollection from childhood. Example 178. It is a sound picture of a village with the church bell chiming. The solemn and sublime mood is predominant. The memories and thoughts become over-strenuous and then fade into the previous sensitive state of mind. The finale is impetuous and sprightly (Animato); there are several images, among some melodic curves from a well-know folk song Get up,Sweet Brothers. The work is summarised by the solid, rustic main theme. By its material and realisation, the work is clear and creates an organic unity. Themes are closely akin in spirit to folk music though there are almost no direct quotations: the music stands on an extended tonal basis. Jürisalu never uses the sharp devices typical of some other composers of his 1
annaabi.ee 
