loomingiks Keskaeg Lääne-Euroopa Ristiusu võim, Varakeskajal "Vanem Edda" 5.saj.-15.- 5.saj. antiikkultuuride häving, *ladinakeelne kirikukirjandus (kirikulaulud, 16.saj. ristiusu võim; keskaeg kunstis pühakute elulood) `Beowulf' anglosaksidel, `Lugu täielik vastand antiigile, linnade *eeposed, saagad, mis põhinesid Igori sõjaretkest' vene teke, kaubanduse areng, mitmed rahvapärimusel `Rolandi laul' prantsuse leiutised, rahvaste ränne. `Laul minu Cidist' hispaania, Feodaalkultuuri algus-12.saj
On arvatud, et kristliku jõulupuu tava on välja arenenud paradiisipuust, sest jõulupuu kaunistamine õunade, pähklite, kõiksuguste küpsetistega kuulub selle traditsiooniga kokku. Küünaldega kaunistamise komme võib pärineda ida kultuurist. Jõululaulude tava algust seostatakse 13. sajandi Itaalia ja Assisi Franciscusega, kes lõi laule Jeesuslapsest. Tema kasutas ka esimest korda sünnistseeni Jeesuslapsest sõimes. Anglosaksidel oli komme põletada puuhalgu (yule log) jõuluõhtul pidulikult kaminas, tähistamaks päikese kõige madalamat aega, milles oli taastõusmise tõotus. Jõuluhalgu põletati selleks, et päikest matkida ja välja meelitada. Tuppa toodi jõuluõlgi (Põhja- ja Kesk-Euroopas), mis võib ka olla kristluse-eelne komme. Jõulukaartide saatmise ja jõuluvana traditsioonid pärinevad eelmisest sajandist. Mitte alati pole kristlus jõule soosinud. Puritaanlikul Inglismaal keelati 1644
vapper," sobib väga hästi nii kõue kui sõitmisega. Nii Norra kui Islandi ruunid nõustuvad sõitmisega. Islandi poeem ladina sõnastikus lisab iter või resis. Norra oma on mõnes mõttes krüptiline, märkides, et Regin, meistersepp, kes oli Sigrudi kasuisa ja draakon Fafniri vend, sepistas parima mõõga. Thor on lähedalt seotud tammega ja on laialt tunnustatud tammejumalana. Seda puud seostatakse ka teistest tihedamini piksega, Thor on ka äiksejumal. Anglosaksidel on salm Acist. "Ai" ruun kirjeldab, kuidas tammetõrud nuumavad sea inimesele toiduks ja tammepuidust tehtavaid laevu. Tammest oli Yuli logi (kalender) ja see võis olla väga sobiv puu Thori pidustustel põletamiseks, et ta ilmuks oma pühast puust. Tammepuust uksepiidad on Thorigaa seotud Islandil Eyrbyggja saagas, kus Thorolf Mosturhabe viskas oma kõrged tammest istmete seljatoed üle parda, et laev jääks tasakaalu. Ta tegi selle otsuse kohas, kus nad triivisid randa
Rooma ajaloolane Herodianos kirjeldas tähelepanekuid esimesest sajandist, mil keltide loomi kujutavad kehamärgistused jäeti sihilikult riietega katmata. Tegelikult nimetati Põhja-Britannia rahvast piktideks just niisuguste kujutiste eksponeerimise järgi. Isegi Julius Caesar kirjeldas neid 55. a 7 eKr oma Gallia sõdade ülevaates. Taanlastel, norralastel, anglosaksidel, gallialastel ja germaanlastel olid kõigil tätoveerimise traditsioonid, mis keskendusid perekonna- ja hõimusümbolitele. Tätoveerimine polnud tundmatu ka teistes Euroopa mandri iidsetes kultuurides. Vahemere piirkonnas praktiseeriti seda Kreekas (võeti üle pärslastelt) ja Roomas (võeti üle kreeklastelt). Neis ühiskondades seostati seda tava siiski barbaritega ning tätoveeringuid kasutati orjade, kurjategijate ja palgasõdurite eristamiseks ning mõnikord tehti seda ka karistu.seks
Oli viimane opositsioon tsentraliseeritud Prantsuse riigile. 1467-1475 sõda kuningaga. 1473 lõpetas Madalmaade allutamise Burgundiale.1475-1477 sõda Sveitsiga, hukkus lahingus Nancy all. 1477 sai Burgundia hertsogiks (abielu teel) saksa troonipärija Maximilian Aadliteliigakunnivastu-viimaniopositsioon-hukkuslahingus Inglismaa: Anglosakside riigid. Anglid ja saksid hakkasid tungima Inglismaale V sajandi keskel. Saksid vallutasid Lõuna-Inglismaa, Anglid Kesk-Inglismaa, jüüdid Kenti. Anglosaksidel oli komme valida endale ohu korral nn. ülemkuningas. V-VIII sajandini kestnud sõjas allutati suuremosa britoonide riike (va Walesi riigid). Põhilised anglosaksi riigid olid Wessex, Essex, Sussex (saksid), Mercia, Ida-Anglia, Northumbria (anglid) 865 algas taanlaste invasioon Alfred Suur (871-899) Wessexi kuningas, kes tuli troonile taanlaste invasiooni ajal. 876-878 taanlaste rünnakud hõlmasid ka tema riigi (varjas end teatava aja soodes). 878
annaabi.ee 
