Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et juba 10. sajandil eksisteeris mere ääres ja jõgede kallastel rida kaubanduskeskusi (näit. Danzig, Praha). Õigusajaloo mõttes toimus massiline linnade asutamine Ida-Euroopas alles ajavahemikus 1150-1350 ning lähtus peamiselt Saksa eeskujudest (Lübeck, Magdeburg). Analoogiline situatsioon oli ka Iirimaal, kus majanduslikus mõttes olemasolevad linnad said linnadeks õiguslikus aspektis alles pärast anglonormannide sissetungi 12. sajandi lõpul. Seminaris piirdume vaid õigusliku aspekti olulisemate joonte vaatlemisega, keskendudes Lübecki linnaõigusele. Teiseks tuleb märkida, et vaatluse all on just lääneliku õiguskultuuri areaali jäävad linnad. 1.2. Linnaõiguse üldised tunnused Keskaegne linnaõigus oli osa keskaegse Euroopa õigussüsteemide paljususest. Vaatamata välisele mitmekesisusele ja jagunemisele mitmeks linnaõiguse perekonnaks iseloomustab linnaõigust rida ühisjooni.
tavaliselt lään, tükk maavaldust , mille vasall sai oma isandalt vastutasuks ettenähtud teenete (sõjalise teenistuse) eest. Läänide jagamine, ükskõik kas annetajateks olid kohalikud valitsejad, kes püüdsid ligi meelitada uusi rüütlisoost vasalle, või vallutuste eestvedajad, moodustas osa protsessist, mille käigus sündis uus koloniaalaristokraatia. _Samas tagas seesama kõige madalamal kohalikult tasemel läänistamine kõige mõjusama sõjalise kontrolli. (Anglonormannide koloniaalvõimu tugisambaks Iirimaal olid maaga varustatud läänirüütlid.) * Koos feoodidega tuli käibele ka feodalismiajastu keel. Kõigi frangi Euroopa ääremail elanud rahvaste sõnavaras leidub laensõnu, mis on tihti prantsuse algupäraga ja tähistavad 11., 12. ja 13. sajandil sisse rännanud ratsarüütlite varustust ning kombeid. * Ühine paikkondlik päritolu oli see, mis eristas uusasukaid selgesti teistest ja liitis nad
Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et juba 10. sajandil eksisteeris mere ääres ja jõgede kallastel rida kaubanduskeskusi (näit. Danzig, Praha). Õigusajaloo mõttes toimus massiline linnade asutamine Ida-Euroopas alles ajavahemikus 1150-1350 ning lähtus peamiselt Saksa eeskujudest (Lübeck, Magdeburg). Analoogiline situatsioon oli ka Iirimaal, kus majanduslikus mõttes olemasolevad linnad said linnadeks õiguslikus aspektis alles pärast anglonormannide sissetungi 12. sajandi lõpul. 21.1. Linna määratlemine Linna määratlemine 20. sajanadil- poliitiline korporatsioon, avalik- õiguslik juriidiline üksus. Max Weberi järgi on veel mitmed tunnused nagu turg, linnamüür, vähemalt osaliselt sõltumatu kohus. Linna defineerimine on erinev eri õigusajaloolastel. Muinasaja asulaid ei nimetatud linnaks. Linnaks võib mingit asulat nimetada siis kui see sai linnaõiguse. Ida- Euroopas toimus peamine
on j ä rg i n u d ü l e 1 0 0 l i n n a . S i l m a p a i s t v a d t u l e m u s e d r a h v u s v a h e l i s e õ i g u s e a l a l . L ä ä n e m e re l j ä rg i t i Vi s b y mereõigust.Õigusajaloo mõttes toimus massiline linnade asutamine Ida-Euroopas alles ajavahemikus 1150-1350 ning lähtuspeamiselt Saksa eeskujudest (Lübeck, Magdeburg). Analoogiline situatsioon oli ka Iirimaal, kus majanduslikusmõttes olemasolevad linnad said linnadeks õiguslikus aspektis alles pärast anglonormannide sissetungi 12.sajandi lõpul.Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida-Euroopas olemas ka enne linnaõiguste saamist.Õiguslik määratlus: (läänes) Linn kui vabade kodanike kogukond, mis ise end reguleerib, on olemas juriidilisedõigused, organid, mis seda juhivad.Ülesandeks oli reglementeerida mingi piirkonna administreerimist, tagada selle piirkonna elanike õiguslik kaitsening anda alus varanduslikele tehingutele
annaabi.ee 
