17. Vähikasvatuse probleemid võõrliigid, haigused, toodangu mahtu piiravad tegurid 18. Kalakasvandustes kasvatatud noorkalade asustamine Eesti looduslikesse vetesse. 19. Lõhelaste kalakasvatuslik taastootmine - eesmärk, tehnoloogia, tulemuste hindamine, maht Eestis 20. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused. Angerja kasvatamine toimub suletud veekasutusega süsteemis, mis on väga efektiivne. Angerjamaimude kasvatamise eesmärgiks on nii veekogude rikastamine kui ka kaubakala tootmine. 21. Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis. 31; võrtsjärvest ida poole 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Triipahven, tilaapia ja barramundi 23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised
kalapüügi võimalusi. Lõhe ja meriforelli kasvatamise tehnoloogia ja kasutatavad seadmed on üldjoontes sarnased vikerforelli omadega. Erinevused tulenevad peamiselt nende kalade erinevast käitumisest, kuid ka tootmise eesmärgist. Lõhe ja meriforelli asustuskalu kasvatatakse Eestis ainult looduslike populatsioonide tugevdamiseks või taastamiseks. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused Angerja kasvatamine suletud veekasutusega süsteemis on väga efektiivne. Angerjamaimude kasvatamise eesmärk on nii veekogude rikastamine kui kaubakala tootmine. Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis. 2006. aasta kevadel oli Eestis füüsilise asukoha mõttes 20 tegutsevat kutselist kalakasvandust (ettevõtteid on vähem), kus kala kasvatamine oli põhitegevus ning töötajad said oma põhisissetuleku kala kasvatamisest, ja neli vähikasvandust. Kõige laiema valdkonnaga oli Kalatalu Härjanurmes, kus toodeti vikerforelli ja karpkala
kalapüügi võimalusi. Lõhe ja meriforelli kasvatamise tehnoloogia ja kasutatavad seadmed on üldjoontes sarnased vikerforelli omadega. Erinevused tulenevad peamiselt nende kalade erinevast käitumisest, kuid ka tootmise eesmärgist. Lõhe ja meriforelli asustuskalu kasvatatakse Eestis ainult looduslike populatsioonide tugevdamiseks või taastamiseks. 20. Angerja elutsükkel ja angerjakasvatuse põhitingimused Angerja kasvatamine suletud veekasutusega süsteemis on väga efektiivne. Angerjamaimude kasvatamise eesmärk on nii veekogude rikastamine kui kaubakala tootmine. 21. Eesti kalakasvanduste arv ja tootmise profiil, kalakasvanduste paiknemine Eestis. 2006. aasta kevadel oli Eestis füüsilise asukoha mõttes 20 tegutsevat kutselist kalakasvandust (ettevõtteid on vähem), kus kala kasvatamine oli põhitegevus ning töötajad said oma põhisissetuleku kala kasvatamisest, ja neli vähikasvandust. Kõige laiema valdkonnaga oli Kalatalu Härjanurmes, kus toodeti vikerforelli ja karpkala
mitmekesisuse vähenemine viimastel aastakümnetel Võrtsjärve kalafaunasse kuulub 35 liiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge. Viie- ja kuuekümnendail aastail oli Võrtsjärvel kiisajärve kurvavõitu kuulsus, sest valdava osa kalasaagist andis väheväärtuslik prügikala. Tänu limnoloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine, kalakaitse tõhustamine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad. Angerja üliväikest looduslikku populatsiooni Võrtsjärves on alates 1956.a. üsna pidevalt täiendatud. Tema rekordsaagid on ulatunud 100 tonnini aastas. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas. Hea toidukala osakaal moodustab üldkogusest 60-70%. Kalasaagi väärtus on varasemaga võrreldes tõusnud 6-8 korda. (Võrtsjärv, www.vortsjarv.ee)
annaabi.ee 
