Mustamäe College Tallinn's Seaplane Harbour Report Anna Elise Rohtmets G2K Tallinn 2010 Table of Contents 1. Introduction.................................................................................................3 2. History.........................................................................................................4 3. Early History...............................................................................................4 4. The Post-War Years....................................................................................5 5. Recent History.................................................
Juba eelnevalt oli naaberkrundil alustatud Noblessneri laevatehase ehitamist ning vastavalt 1911.a. novembris Nikolai II poolt kinnitatud Tallinna kaitserajatiste põhiprintsiipidele ja plaanidele kavatseti rajada kaks ühesugust ja teineteise kõrval asetsevat angaaridekompleksi. Polkovnik Aleksandr Jaron, kes oli pandud vastutama kavandatava ehituse sujuva kulgemise eest saatis 1916.a. märtsi algul üheteistkümnele kohalikule ja välismaa firmale kutsed osaleda angaaride projekteerimise konkursil, mida siis veel tagasihoidlikult raudbetoonist Eesti Meremuuseum kuurideks nimetati. Johtuvalt maailmasõjast olid tähtajad väga lühikesed, sest pakkumisi sooviti juba märtsi lõpuks ning ehitamine pidi algama vahemikus 15.aprill kuni 1.juuni 1916. Nii kiiresti siiski ei läinud ning alles 29.aprillil toimunud nõupidamise käigus valiti pakkumiste seast välja Taani firma Christiani & Nielsen poolt esitatud projekt (projekti juhiks Herluf Trolle Forchhammer
Juba eelnevalt oli naaberkrundil alustatud Noblessneri laevatehase ehitamist ning vastavalt 1911.a. novembris Nikolai II poolt kinnitatud Tallinna kaitserajatiste põhiprintsiipidele ja plaanidele kavatseti rajada kaks ühesugust ja teineteise kõrval asetsevat angaaridekompleksi. Polkovnik Aleksandr Jaron, kes oli pandud vastutama kavandatava ehituse sujuva kulgemise eest saatis 1916.a. märtsi algul üheteistkümnele kohalikule ja välismaa firmale kutsed osaleda angaaride projekteerimise konkursil, mida siis veel tagasihoidlikult raudbetoonist kuurideks nimetati. Johtuvalt maailmasõjast olid tähtajad väga lühikesed, sest pakkumisi sooviti juba märtsi lõpuks ning ehitamine pidi algama vahemikus 15.aprill kuni 1.juuni 1916. Nii kiiresti siiski ei läinud ning alles 29.aprillil toimunud nõupidamise käigus valiti pakkumiste seast välja Taani firma Christiani & Nielsen poolt esitatud projekt (projekti juhiks Herluf Trolle Forchhammer
262 11 Kauba käitlemine Temperatuuritingimuste järgi jaotatakse laod alljärgnevalt: · Soojad laod on köetavad ning seal hoitakse aasta ringi suhteliselt stabiilset temperatuuri (tavaliselt 1418 °C). · Külmad laod on mitteköetavad, mille sisetemperatuur on välistemperatuuri lähedane, ületades enamasti veidi välistemperatuuri taset. Niisugused laod võivad olla ajutist tüüpi laod metallist ning kütteta angaaride ja tendiga kaetud nn telklaod. · Külmladudes, kus hoitakse automaatselt temperatuuri vahemikus 46 °C, säilitatakse peamiselt toiduaineid allajahutatud tingimustes (külmkapi reziim). · Külmutuslaod on automaatse temperatuurireguleerimisega külmutusseadmetega laod, kus hoitakse liha- ja kalatoodete tarvis temperatuuri 18 °C, jäätise hoiustamisel isegi 25 °C. Kõrguse järgi jaotatakse ladusid madalateks ja kõrgeteks ladudeks. Madalad on kõik peen-
• lennujaamad • aeronavigatsiooni-, side ja signalisatsiooniseadmed • lennukite hooldus- ja remondiangaarid • tehniliste teenistuste hooned, rajatised ja laod. Lennujaamad koos maandumis- ja ruleerimisradade, perroonide, angaaride, kütusetanklate, reisija- ja kaubaterminalide ning muude rajatistega on suhteliselt kallid logistilise teenindamise kompleksid. Omanikud teevad lennujaamadesse kalleid investeeringuid, mis peavad end aja jook- sul ära tasuma. Selleks peavad lennujaamad leidma võimalusi teenida tulu. Tulu teenitakse lennu-
annaabi.ee 
