moodustu. Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid *üks väljapaistev taim võib olla alusex uuele vormile *mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux *seemnete moodustumine ei sõltu ebasoodsatest ilmastikitingimustest õitsemise ajal Puudused *sugulisest rekombineerumisest tulenevatest eelistest ilmajäämine-"evolutsiooniline tupik" *looduslikud apomiktid on reeglina polüploidsed-endospermi normaalsex moodustumisex õistaimedel on vajalik kõrgem ploidsuse tase
Nutsell tungib lootekotti ja võtab fn. enda peale, tema baasil moodustuv embrüo on diploidne. Moodustuv taim on täpselt ema koopia nt viigipuud, teepõõsas.( Ainult taimedel.Sporofüüüt)*fakultatiivne- *obigaatne adventiivembrüoonia 35.Apomiktilise paljunemise eelised *heterosügootsuse, heteroosiefekti ja geenide koostoime fixeeritud *otsene hübriidseemne paljundamine *obligaatsete apomiktide isoleerimine pole vajalik *tri- ja aneuploidid moodustavad normaalselt seemneid *üks väljapaistev taim võib olla alusex uuele vormile *mutatsioonilised ja illegitiim-rekombinatsioonilised muutused osutuvad fixeeritux *seemnete moodustumine ei sõltu ebasoodsatest ilmastikitingimustest õitsemise ajal Puudused *sugulisest rekombineerumisest tulenevatest eelistest ilmajäämine-"evolutsiooniline tupik" *looduslikud apomiktid on reeglina polüploidsed-endospermi normaalsex moodustumisex õistaimedel on vajalik kõrgem ploidsuse tase
tükikese oma DNAst, misjärel nad hakkavad taimerakus paljunema ning moodustavad kasvaja. Praeguseks toodetakse juba selliseid Agrobacterium tüvesid, mis ei tekita kasvajat, kuid on siiski võimelised DNA taimeraku kromosoomi sisestama. Biotehnoloogid sisestavad soovitud omadusi põhjustavaid geene Agrobacteriumi tüvega bakterite sisse ning loodavad, et bakter viiks geenid taime. 56. Polüploidid, eu- ja aneuploidid. Euploidsus- haploidse kromosoomiarvu kordne suurenemine või vähenemine e organismid, mis sisaldavad täielikku, normaalset kromosoomikomplekti. Aneuploidsus- kromosoomiarvu suurenemine või vähenemine mõne kromosoomi võrra, mis pole haploidse arvu kordne. Kui meioosis jääb lahknemata üks v mitu homoloogilist kromosoomipaari, siis tekib ebanormaalse kromosoomide arvuga gameet, mille ühinemisel normaalse v anomaalse
Geenide koopiaarv raku kohta suureneb oluliselt, suurendades rakkude metaboolset aktiivsust. Rakud on suuremad. Iga kromosoom replitseerub vähemalt 9 korda – tekib üle 500 koopia Polüteenkromosoomide eripära: a. Homoloogilised polüteenkromosoomid paarduvad ka somaatilistes rakkudes 18 b. Polüteenkromosoomid on jälgitavad ka interfaasi rakkudes 26. Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide. Aneuploidid: Ise ndid, kellel on lisakromosoom – hüperploidid Isendid, kellel teatav kromosoom puudub – hüpoploidid Teatava kromosoomi kolmekordistumine - trisoomia Aneuploidsus annab tugeva fenotüübilise efekti. Aneuploidsete gameetide moodustumine: Monosoomia tekkimine: 1) Viljastamisel (kromosoomide ebavõrdne jaotumine gameetidesse) 2) Viljastamise järgselt (kromosoomide ebavõrdne jaotumine viljastatud munaraku jagunemisel) NÄIDE: Downi sündroom
nimetatakse kromotsentriks. Kromotsentriga külgnev ala värvub samuti tugevalt. Kromosoomi õlad, mis on vöödilised, koosnevad eukromatiinist, kus paikneb enamus geenidest. Tugevalt värvunud ala kosneb heterokromatiinist, milles on väga vähe geene. 5.6. Aneuploidsus Aneuploidsus kirjeldab olukorda, kus üksik kromosoom on võrreldes ülejäänutega erineva kordsusega. Isendid, kes sisaldavad lisakromosoomi või kellel teatav kromosoom puudub, on aneuploidid. Aneuploidsusest räägitakse ka siis, kui puudub või on kordsuses osa kromosoomist, näiteks kromosoomi õlg. Need organismid, kellel teatav kromosoom või osa kromosoomist on alaesindatud, on hüpoploidid, kui aga üleesindatud, siis hüperploidid. Teatava kromosoomi kolmekordistumisel on tegemist trisoomiaga. Aneuploidsus annab tugeva fenotüübilise efekti. 5.7. Trisoomiad inimesel Enimtuntud anomaalia inimesel on 21. kromosoomi trisoomia, mis põhjustab Downi sündroomi
vähe geene. Polüteenkromosoomid on jälgitavad interfaasi rakkudes. Just see teebki nad oluliseks, sest muidu on kromosoomide ehitust võimalik uurida üksnes jagunevates rakkudes. Polüteenkromosoome on leitud ka paljudel teistel kärbestel ning moskiitodel. Aneuploidsus Aneuploidsus kirjeldab olukorda, kus üksik kromosoom on võrreldes ülejäänutega erineva kordsusega. Isendid, kes sisaldavad lisakromosoomi või kellel teatav kromosoom puudub, on aneuploidid. Aneuploidsusest räägitakse ka siis, kui puudub või on kordsuses osa kromosoomist, näiteks kromosoomi õlg. Need organismid, kellel teatav kromosoom või osa kromosoomist on alaesindatud, on hüpoploidid, kui aga üleesindatud, siis hüperploidid. Teatava kromosoomi kolmekordistumisel on tegemist trisoomiaga. Aneuploidsus annab tugeva fenotüübilise efekti. Trisoomia inimesel Enamtuntud anomaalia inimesel on 21. kromosoomi trisoomia, mis põhjustab Downi sündroomi. Teadmata midagi
Polüteenkromosoomid on jälgitavad interfaasi rakkudes. Just see teebki nad oluliseks, sest muidu on kromosoomide ehitust võimalik uurida üksnes jagunevates rakkudes. Polüteenkromosoome on leitud ka paljudel teistel kärbestel ning moskiitodel. Aneuploidsus Aneuploidsus kirjeldab olukorda, kus üksik kromosoom on võrreldes ülejäänutega erineva kordsusega. Isendid, kes sisaldavad lisakromosoomi või kellel teatav kromosoom puudub, on aneuploidid. Aneuploidsusest räägitakse ka siis, kui puudub või on kordsuses osa kromosoomist, näiteks kromosoomi õlg. Need organismid, kellel teatav kromosoom või osa kromosoomist on alaesindatud, on hüpoploidid, kui aga üleesindatud, siis hüperploidid. Teatava kromosoomi kolmekordistumisel on tegemist trisoomiaga. Aneuploidsus annab tugeva fenotüübilise efekti. Trisoomia inimesel Enimtuntud anomaalia inimesel on 21. kromosoomi trisoomia, mis põhjustab Downi sündroomi. Teadmata
Polüteenkromosoomid on jälgitavad interfaasi rakkudes. Just see teebki nad oluliseks, sest muidu on kromosoomide ehitust võimalik uurida üksnes jagunevates rakkudes. Polüteenkromosoome on leitud ka paljudel teistel kärbestel ning moskiitodel. Aneuploidsus Aneuploidsus kirjeldab olukorda, kus üksik kromosoom on võrreldes ülejäänutega erineva kordsusega. Isendid, kes sisaldavad lisakromosoomi või kellel teatav kromosoom puudub, on aneuploidid. Aneuploidsusest räägitakse ka siis, kui puudub või on kordsuses osa kromosoomist, näiteks kromosoomi õlg. Need organismid, kellel teatav kromosoom või osa kromosoomist on alaesindatud, on hüpoploidid, kui aga üleesindatud, siis hüperploidid. Teatava kromosoomi kolmekordistumisel on tegemist trisoomiaga. Aneuploidsus annab tugeva fenotüübilise efekti. Trisoomia inimesel Enimtuntud anomaalia inimesel on 21. kromosoomi trisoomia, mis põhjustab Downi sündroomi. Teadmata
annaabi.ee 
