on pärsitud. Aju · Ainevahetus ajus aeglustub · Vere voolutakistuse vähenemisest suureneb verevool ajus · Enfluraan suuremates annustes ärritab närvikudet ja võib suurendada krambiaktiivsust Intravenoossed anesteetikumid · Barbituraadid (tiopentaal) · Bensodiasepiinid · Propofool · Ketamiin (Tugev uinutav toime, vähene analgeetiline toime) · Opiaadid (Tugev analgeetiline toime, hingamisdepressioon, vererõhu langus) Ketamiinil on organismidele mitmesugune mõju ning anesteetiliste omaduste tõttu leiab ketamiin kasutamist ennekõike humaan- ja veterinaarmeditsiinis. Ketamiini kuritarvitatakse meelelahutuslikel eesmärkidel hallutsinatsioonide tekitamiseks. Keemiline aine, mida arstid kasutavad lühiajalise valuvaigistina väikeste operatsioonide puhul. Kuidas välja näeb?: Valge pulber või värvusetu vedelik. Mõnikord ka valgete tabletid. Kuidas tarbitakse?: Süsitakse, tõmmatakse ninna või lisatakse jookidele. Tablette neelatakse. Mõju algab süstides 15 sekundi
Kuid samuti ka see, kui inimene tunnetab muutusi, mis toimuvad oma keha seesmises keskkonnas. Talamus on evolutsiooniliselt vanem aju struktuur kui korteks, kuid ajutüvi on talamusest veelgi vanem. Aina rohkem funktsioone on loomariigi arengu käigus siirdunud ajutüvest ajukoorde. Kuid kui ajutüve ülaosa saab kahjustada ( eelkõige mittespetsiifiline projektsioonisüsteem ) või vaheaju talitluse aktiivsus väheneb ( või üldse lakkab ) kindla sisaldusega anesteetiliste ainete poolt, siis ilmneb isikul teadvusetus. Kui aga taalamuse intralaminaarsete tuumade ühendused ajukoorega on kahjustada saanud, kaotab inimene enamasti samuti teadvuse. Kui inimese aju on üldnarkoosi seisundis, siis hakkavad neuronid ajukoores kõik korraga aktiveeruma või mitte. Tekib rütmiline võnkeprotsess, mis on analoogne sügava une korral. See kordub umbes iga sekundi tagant. Üldnarkoosis ja sügavas unes ( unenägudeta unes ) ei esine teadvust
See on aju üldine omadus, mitte ainult mõnes ühes aju piirkonnas. Niiviisi ongi selline aspekt ülispetsiifiline. Teadvuslik kogemus ja selle muutumine võib ilmneda näiteks värvides, nägudes, helides, liikumises jne. Selline avaldumine sõltub aju väga kindlast piirkonnast. Kuid on ka selliseid juhtusid, mille korral kaob inimese teadvus hoopis. See ilmneb vaheaju talitluse aktiivsuse vähenemise või üldse lakkamise korral, mis on põhjustatud kindla sisaldusega anesteetiliste ainete poolt. Selline asjaolu viitab ka aju üldistele teadvuse aspektidele, mitte enam spetsiifilistele ( kindlapiirilistele ) teadvuse avaldumistele. Aju reguleerib teadvuse seisundit ka üldiselt, mitte ainult spetsiifiliselt. ( Aru 2009, skeptik.ee ). 2.10 Liitreaalsused Aju loob ka selliseid virtuaalreaalsusi, mille korral unenäomaailm ja ärkvel oleku maailm ,,liituvad" või ,,segunevad". Need on niinimetatud ,,liitreaalsused". Kuid milles see siis väljendub?
Kuid samuti ka see, kui inimene tunnetab muutusi, mis toimuvad oma keha seesmises keskkonnas. Talamus on evolutsiooniliselt vanem aju struktuur kui korteks, kuid ajutüvi on talamusest veelgi vanem. Aina rohkem funktsioone on loomariigi arengu käigus siirdunud ajutüvest ajukoorde. Kuid kui ajutüve ülaosa saab kahjustada ( eelkõige mittespetsiifiline projektsioonisüsteem ) või vaheaju talitluse aktiivsus väheneb ( või üldse lakkab ) kindla sisaldusega anesteetiliste ainete poolt, siis ilmneb isikul teadvusetus. Kui aga taalamuse intralaminaarsete tuumade ühendused ajukoorega on kahjustada saanud, kaotab inimene enamasti samuti teadvuse. Kui inimese aju on üldnarkoosi seisundis, siis hakkavad neuronid ajukoores kõik korraga aktiveeruma või mitte. Tekib rütmiline võnkeprotsess, mis on analoogne sügava une korral. See kordub umbes iga sekundi tagant. Üldnarkoosis ja sügavas unes ( unenägudeta unes ) ei esine teadvust
annaabi.ee 
