Kompositsioon on lause ülesehitus. Teema on teoses käsitletud probleemide ja nähtuste ring. Probleem on tekstis sisalduv ja teose pealmise mõtte seisukohast oluline, lahendust nõudev küsimus. Meedia ehk ajakirjandus on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks. Näitekirjanduse zanrid on komöödia, draama ja tragöödia. Rütm silpide pikkuse ja arvu ning rõhkude korrapärane vaheldumine Riim häälikute kokkukõla värsiridade lõpus Stroof ehk salm luuletuse sisu tervikosa luulevormi pealmine väljendaja Värss ehk luuler...
1."On see õige, et Breznev sai Nobeli preemia põllumajanduse eest?" ,, Jah, sest ta on hakkama saanud imeteoga külvab nisu Ukrainas ja lõikab Kanadas ...." 2. Nõukogude delegatsioon väisab elevandikonverentsi ja levitab seal ettekannet, mis koosneb neljast punktist: 1) marksismi-leninismi-stalinismi klassikud elevantidest; 2)Venemaa elevantide kodumaa; 3)Nõukogude elevant maailma parim elevant; 4) Valgevene elevant Vene elevandi väike vend Kelle või mille üle naerdakse Anekdoodis nr 1? Breznevi Anekdoodis nr 2? Venemaa egoistlikus suhtumise üle Miks oli huumor (karikatuur, anekdoot jm) totalitaarse reziimi tingimustes üks peamisi protestivahendeid? Selle levitamine oli kõige lihtsam, enamus muid asju olid keelatud, oli lihtsam sõnumit ,,ridade vahele" kirjutada. 19.Karikatuuri analüüs. a. Mis sündmust karikatuur käsitleb? NSVL ja idabloki lagunemine b. Nimetage üks eeldus, mis tegi karikatuuril kujutatud sündmuse toimumise võimalikuks?
2. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik ega ole kohustuslik.- Eesti.ee Ratifitseerimine- Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. 3. Ootamatu puänt Tartu linna koalitsioonilepingu sõlmimisel.- Delfi.ee Puänt- Puänt on teritatud, vaimukas ja üllatusefekti pakkuv lõpplahendus novellis, epigrammis, anekdoodis, valmis, sa tiiris. Õnnestunud puänt tuleneb loogiliselt teose süžee- ja mõttearendusest. 4. Leedu kurioosum palgamaksmises: kõrgeim keskmine palk põllumajandusfirmas.- Delfi.ee Kurioosum- kurioosne lugu, nähtus, miski veider v. haruldane. 5. 10 nippi kuidas seljatada sügiskaamos.- Eesti päevaleht.ee Sügiskaamos- on pime aeg sügisel ja talvel 6. Tõhus viis on fassida ennem toode pakendisse.- Postimees.ee
Sellistes teostes võib esineda ka enam kulminatsioone. 16. peripeelia- 17. konklusioon-õpplahendus, konflikti(de) lahendus, sündmustiku lõpp-punkt traditsioonilises näidendis ja jutustavas proosas. Tragöödia lõppeb katastroofiga, komöödia lõpp on õnnelik või lepitav. Avatud vormiga näidendil ei tarvitse olla selget sisulist lahendust. Kui lõpplahendus esineb teritatud, üllatusefekti pakkuval kujul, nimetatakse seda puändiks (nt novellis, anekdoodis, epigrammis). 18. repliik- 19. dialoog-kahe- või enam kõne 20. monoloog-ühe inimese kõne 21. remark- 22. tragöödia-ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Üks dramaatika zanre (võrdle komöödia ja draamaga). 23. komöödia-ehk pilke- või naljamäng (kr kmdia < komos 'lõbus, lärmitsev salk' + d 'laul') on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatika zanre (võrdle tragöödia ja draamaga). 24
vorm. Novell- uudisjutt, lühike proosajutustus, ühe tegevusliini, teema või konflikti ümber keskendundatud vähese tegelastega lugu ( G. Boccacio- Dekameron) Ood-pidulik hümnitaoline luuletus mõne isiku või sündmuse auks. Vana-Kreekas nimetati oodiks iga luuletust, mida kanti ette koorilauluna. Oraator- ladina keeles kõnemees. Kõneosav inimene. Puänt- vaimukas ja üllatuslik lõpplahendus, kasutatakse novellis epigrammis, anekdoodis valmis, satiiris jt lühizanris Retoorika- kõnekunsti õpetus, tekkis 5-4 sajandil pkr. Rituaal- usu-või kombetalitus, selle kindlakmääratud vorm. Rüütliromaan- keskaegne värsivormis teos, mis kujutas vaprate rüütlite fantaasiaküllaseid seiklusi ja kangelas tegusid. Saaga- muinasgermaani pärimustele tuginevad proosa- või värsivormilised jutustused kuningatsest, kangelastest, sugukondadest, ajaloosündmustest ja rahva elust.
te joote jälle," karjub doktor talle kõrva "ja seepärast ei kuule te jälle." "Teil on õigus," vastab mees. "Ma hakkasin jälle viina jooma, aga ma tahaksin teile öelda, miks. Niikaua kui ma ei joonud, kuulsin ma hästi; aga kõik, mida ma kuulsin, polnud pooltki nii hea kui viin. "Jutustamiskunst teenib naeru esilekutsumist. Tagaplaanil kõlab aga kurb küsimus: kas sel mehel pole mitte omal kombel õigus? See on juudi lootusetu õnnetus, mis selles pessimistlikus anekdoodis ette mängitakse." (Freud 1958: 9293) Jutu teemana võiks nimetada alkoholi ja selle kütkeist pääsemise raskust, kuid nalja tuum asub selle lõpus (vrd. unenägude tõlgendamist, mida samuti alustatakse lõpust). Tehnika all vaatleb Freud koomilise mõjulepääsemiseks kasutatavaid vahendeid. Nagu unenäole, nii ka anekdoodile on iseloomulik tihendus, kokkusurutus (Verdichtung), kaudne kirjeldus, st ümberütlemine (indirekte Darstellung) ja nihe (Verschiebung)
. 2. Poliitiline anekdoot. (4p) Sirk läinud Soomes hambaarsti juurde. Hammas olnud juba üsna lagunenud. Arst hakanud tõrelema, miks mees varem pole arstima hakanud. “Ei saanud – tulin Eestist, seal ei tohi suud lahti teha!” Millise poliitilise liikumise liider oli Artur Sirk? (1p) .................................................................................................................................................... Millisest ajajärgust Eesti ajaloos anekdoodis räägitakse? (1p) .................................................................................................................................................... Tooge välja sellele ajastule kaks iseloomulikku joont. (2p) 1) ................................................................................................................................................ 2) .....................................................................................................................
Teise, "sise-etnilise" põhiobjekti moodustasid äärealade asukad, eriti hiidlased, kellele seos naljaga on kaasajal kujunenud omamoodi etniliseks "brändiks", samuti saarlased, (põhjapoolsed) rannamehed ja setud. Venelased sattusid Eestis (jpm. endise Nõukogude Liidu aladel) anekdootide peategelaste hulka põhiliselt alles pärast II maailmasõda ning nagu sakslanegi eesti vanemais naljandeis, esindas ka venelane eesti uuemas anekdoodis mitte eelkõige rahvuspsühholoogilist figuuri, vaid rahvusliku anastuse ja sotsiaalse rõhumise instrumenti, nõukogude võimu kui sellise kehastust. Soomlasi on eestlased oma anekdootides tõsisemalt märkama hakanud alles 1990-ndail, st. meie riikliku iseseisvuse ja vabade kontaktide perioodil, mil soomlane on eesti pilas hakanud omandama "põdra", laiapüksilise paksu dressiinimese, õllejoodiku, ülbe ülalt alla vaataja jts. stereotüüpe
annaabi.ee 
