Rahvameditsiinis on kasutatud ka koort. Toomingamarjade rohke antotsüaanisisalduse tõttu eraldatakse neist vesilahustuvaid pigmente ja tarvitatakse toiduainetetööstuses toiduvärvina. Rhododendron catawbiense(katavba rododendron), Rhododendron dauricum(dauuria rododendron), Rhododendron japonicum(jaapani rododendron), Rhododendron luteum (kollane rododendron) Mürgine koduloomadele(koerad, kassid, hobused) ja inimestele. Kõik taimeosad, eriti aga lehestik, sisaldavad mürki andromedotoksiin (rodotoksiin). Kaks või kolm lehte võivad põhjustada tõsist toksikoosi. Loomadel tekivad mürgistused põhiliselt talvel ja varakevadel, kuna sel ajal on muud taimset toitu loomadel keeruline saada. On teada juhtumeid, kui inimesed on haigestunud süües mett, mille teinud mesilased on toitunud rododendroni õitel. Andromedotoksiin tekitab seedetrakti ärritust ja -verejooksu, neeru- ja maksakahjustusi.
Soojaverelistele organismidele on saponiinide väikesed suukaudsed doosid üldiselt ohutud, kuna nad lagundatakse soolte mikrofloora poolt, lisaks imenduvad nad halvasti ning vereplasma inhibeerib nende toimet. Suurte annuste toimel võib esineda iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja peapööritus. graianotoksiin · Graianotoksiini (grayanotoxin) leidub rododendronis (Rhododendron) jt. kanarbikuliste sugukonna (Ericaceae) taimedes. Aine teisteks nimedeks on andromedotoksiin, atsetüülandromedool ning rodotoksiin. Taime nektarist satub toksiin meesse ning võib põhjustada graianotoksiini e. mee- e. rododendroni mürgistust. Rododendroni kasvukohtadest tulenevalt esineb meemürgistust enamasti kõrgmägede ja rannikualade meega. · Keemiliselt on polühüdroksüleeritud tsükliline diterpeen. Ta seondub rakumembraanide Na-kanalitega, takistades nende inaktiveerumist ning jättes rakud erutusseisundisse.
Soojaverelistele organismidele on saponiinide väikesed suu kaudu manustatud doosid üldiselt ohutud, kuna nad lagundatakse soolte mikrofloora poolt, lisaks imenduvad nad halvasti ning vereplasma inhibeerib nende toimet. saponiinide suurte annuste toimel võib esineda iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja peapööritus. Graianotoksiini (grayanotoxin) leidub rododendronis (Rhododendron) jt. kanarbikuliste sugukonna (Ericaceae) taimedes. Aine teisteks nimedeks on andromedotoksiin, atsetüülandromedool ning rodotoksiin. Taime nektarist satub toksiin meesse ning võib põhjustada graianotoksiini e. mee- e. rododendroni mürgistust. Rododendroni kasvukohtadest tulenevalt esineb meemürgistust enamasti kõrgmägede ja rannikualade meega. 20. Seenemürgid. Amatoksiinid. Seente söömisel tuleb arvestada erinevat tüüpi ohtudega: · 1. tõelise seenemürgitusega: jäädavalt mürgiste seentega (paljud seened kaotavad töötlemisel oma mürgisuse)
) [andrómeda] Perekonda käsitletakse paljude botaanikute poolt monotüüpsena, kaasaegse süstemaatika järgi on perekonnas 2 liiki väikeseid igihaljaid vahelduvate lehtedega kääbuspõõsaid; õied koondunud tipmistesse sarikjatesse õisikutesse, longus, kuputaolised (kupjad), viietised, õiekrooni tipmed tagasikäändunud; vili peaaegu ümmargune kupar paljude väikeste piklike ja läikivate seemnetega. Taimed sisaldavad mürgiseid ühendeid (andromedotoksiin), mistõttu loomad neid ei söö ja inimestes tekitab taime võrsete, lehtede ning õite närimine peapööritust, krampe ning oksendamist. Mükoriisataimed. Haljastuses kasutatakse turbaaedades, alpinaariumites, kuid üsna tagasihoidlikult. Perekond leesikas (Arctostaphylos Adans.) [arktostáfülos] Igi-või suvehaljad kääbuspõõsad kuni madalad dekoratiivse tüvekoorega puukesed, tihedalt paiknevate vahelduvate lehtedega
Kepheuse ja Cassiopeia edevavõitu tütar. Perekonda käsitletakse paljude botaanikute poolt monotüüpsena, kaasaegse süstemaatika järgi on perekonnas 2 liiki väikeseid igihaljaid vahelduvate lehtedega kääbuspõõsaid; õied koondunud tipmistesse sarikjatesse õisikutesse, longus, kuputaolised (kupjad), viietised, õiekrooni tipmed tagasikäändunud; vili peaaegu ümmargune kupar paljude väikeste piklike ja läikivate seemnetega. Taimed sisaldavad mürgiseid ühendeid (andromedotoksiin), mistõttu loomad neid ei söö ja inimestes tekitab taime võrsete, lehtede ning õite närimine peapööritust, krampe ning oksendamist. Mükoriisataimed. Haljastuses kasutatakse turbaaedades, alpinaariumites, kuid üsna tagasihoidlikult Perekond leesikas (Arctostaphylos Adans.)Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Igi-või suvehaljad kääbuspõõsad kuni madalad dekoratiivse tüvekoorega puukesed, tihedalt paiknevate vahelduvate lehtedega
mis valmib septembris. Idanemiseks vajab seeme valgust, seega paljuneb seemnetega lagedatel kasvukohtadel. Enamasti paljuneb vegetatiivselt alumistest varreosadest tekivad uued osapõõsad. Kasutamine: lenduvate eetrlike õlide tõttu levitab sookail (eriti palavatel suve- päevadel) vänget, peavalu tekitavat lõhna.Taimes sisalduvad eeterlikud õlid on tugevasti mürgised, samuti on mürgine lehtedes olev andromedotoksiin. Taime on kasutatud hiirte, koide, kirpude ja lutikate tõrjeks, vees keedetuna taimekaitse- vahendina. Skandinaavlased ja meil ka saarlased segasid kailuekstrakti koduõlle hulka, mis kutsus joobesseisundis isikuil esile erilise motoorse rahutuse ja kaklushimu. Närvisüsteemile mõjuva andromedotoksiini tõttu on korduvalt proovitud sookailust ravimeid valmistada, kuid ilma erilise eduta.
annaabi.ee 
