Idee on juba paarkümmend aastat vana, kuid tema praktiline ellurakendamine on sedavõrd kaua veninud, et akronüümi on juba tõlgendatud, kui It still Does Nothing ("see ikka veel ei tee midagi"). Alles 1988 võeti ISDN laiemalt kasutusele Jaapanis, seejärel ka Saksamaal ning mujal. Viimastel aastatel on huvi ISDN- võrkude vastu tunduvalt kasvanud seoses Interneti kiire levikuga. ISDNi modemid koos vastavate sideliinidega võimaldavad üheaegselt andmesidega edastada ka digitaalset kõnet. Maksmimaalselt võib andmevahetuskiirus küündida 128 kilobitini sekundis. Andmevahetuskiiruse suurenedes tekib juurde ka rakendusi. Võimalikuks on saanud interaktiivne video kaugkonverentside pidamiseks, kaugvõrgud ning suuremahuliste andmemassiivide transportimine pika maa taha. Lääne-Euroopas on juba praeguseks ISDNi (Integrated Services Digital Network) võrk ületanud edasiseks arenguks vajaliku kriitilise massi.
Samuti tegeletakse siin failide pääsuõiguste ja lukustamise (s.t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega. Seansikiht (session l.) - Loob ühenduse tööjaamas töötava rakenduse ja võrgu vahel. Siin tehakse vahet juhtkäskudel ja andmetel. Toimub ühenduse loomine ja sulgemine, samuti autentimine. Määratakse, millisel kujul toimub info saatmine (krüpteerimine ?). Transpordikiht (transport I.) - Realiseeritud lõppjaamades. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ara, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network I.) - Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm
puudumine. Igasse arvutisse on paigaldatud traadita sidet tagav võrguadapter koos transiivriga ja kasutajad töötavad täpselt samuti nagu tavalises kohtvõrgus. Transiiver tagab signaalivahetuse arvutite vahel. Traadita kohtvõrkudes kasutatakse: · raadiosidet · Bluetooth · infrapunakiirgust 1.1 Access Point AP (Access Point) on jällegi üks võrgu keskseade, aga seekord on tegemist traadita andmesidega. AP on selline asi, millel on küljes tavaliselt 1 port kuhu saab ühendada kaabliga oma tavalise traadiga võrgu ja siis on tal sees raadiokaart antenniga. AP külge ühenduvad kõik wireless võrgukaardid sinu võrgus. Kaks traadita kaarti on võimalik panna omavahel suhtlema ka ilma AP-ta. TRENDneti Wireless AP 1.1 Raadiosageduslik andmeside Andmeid edastatakse seadmete vahel kasutades raadiolaineid. Saatja ja vastuvõtja peavad töötama ühel sagedusel
Samuti tegeletakse siin failide pääsuõiguste ja lukustamise (s.t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega. Seansikiht (session l.) Loob ühenduse tööjaamas töötava rakenduse ja võrgu vahel. Siin tehakse vahet juhtkäskudel ja andmetel. Toimub ühenduse loomine ja sulgemine, samuti autentimine. Määratakse, millisel kujul toimub info saatmine (krüpteerimine ?). Transpordikiht (transport l.) Realiseeritud lõppjaamades. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm.
Samuti tegeletakse siin failide pääsuõiguste ja lukustamise (s.t. kui kasutaja töötab konkreetse failiga) kontrollimisega. Seansikiht (session l.) – Loob ühenduse tööjaamas töötava rakenduse ja võrgu vahel. Siin tehakse vahet juhtkäskudel ja andmetel. Toimub ühenduse loomine ja sulgemine, samuti autentimine. Määratakse, millisel kujul toimub info saatmine (krüpteerimine ?). Transpordikiht (transport l.) – Realiseeritud lõppjaamades. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Siin toimub usaldusväärse andmeedastuse garanteerimine. Siin muudetakse rakenduselt saadud andmed segmentideks. Võrgu ülekandeks sobivateks segmentideks ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Samuti määratakse ära, kas edastamisel kasutatakse TCP või UDP protokolli. Selles kihis luuakse ühendus masinate vahel. Siit allapoole võib ühendust lugeda punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht (network l.) – Tegutsetakse IP aadresside tasemel. Andmeühikuks on datagramm
Teine oluline asi andmesides on ribalaius. Ribalaius määrab suurima saatesageduse, mis määrab suurima infokiiruse digitaalsel kujul.Ribalaius sõltub suurel määral kiu omadustest. Nad on: mitmelaine kui ribalaius ja ühelaine kiu disperisioon. Optiliste kiudude ülekandeomadusi käsitleme peatükis 2. Samuti sõltub andmeside ribalaius saatja ja vastuvõtja omadustest. 1.2.1 Optilise andmeside omadused Optilisel andmesidel on eeliseid elektrilise andmesidega võrreldes nii siirdamise enda, kui ka valguskaablite omaduste tõttu.Seetõttu need eelised on kiirendanud selle ala arengut rohkem kui seda osati alguses arvata. Optiliste kuidude andmeside võime on väga suur. Levimise edastamiskiirus-ja kaugus sõltuvad ühenduse sumbuvusest ja ribalaiusest, samuti saatja-ja vastuvõtja komponentide omadustest. Nagu jooniselt 1.2 näeme,on ühe laine kuiga võimalik teenindada 100 km pikkusel Gbit/s -tasemega side kordusi joonis 1
lukustamise kontrollimisega, andmete (de)krüpteerimine, põhimõtteliselt tõlgib andmeid rakenduse ja võrgu vahel Seansikiht Reguleerib kes-kellega ühenduses on, katkestab ühendusi rakenduste vahel, autentimine. Tagab andmevahetuse turvalisuse Transpordikiht Vastutab kahe punkti vahelise andmeedastuse eest, veakontroll ja vookontroll teostatakse samuti siin. Tegeleb lõppjaamade vahelise andmesidega. Rakenduselt saadud andmed segmenteeritakse ja määratakse ning kontrollitakse nende järjekorda. Määrab kas kasutatakse TCP või UDP protokolli. Alates sellest kihist võib lugeda ühendust punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht IP aadresside tasemel tegutsemine, vastutab ühenduste alustamise, pidamise ja lõpetamise eest. Andmeühikuks datagram. Pakettide marsruutimine, vookontroll
annaabi.ee 
