Sõnumi andmeväljade lühiseletused 1) IP päis sisaldab lähte- ja sihtaadressi. 2) Tüübiväli määrab sõnumiliigi. 3) Kood täpsustab sõnumi sisu ehk määrab alamtüübi. Maksimaalne alamtüüpide arv, mis on võimalik ühele sõnumi tüübile määrata, on 256. 4) Kontrollsumma on 16-bitine andmeväli, mis aitab kindlaks teha, kas andmevahetuse käigus esines kadusid. Arvutamisel teisendatakse ICMP päis ja andmed kahendarvudeks, ja liidetakse need kokku. Andmepaketi vastuvõtja kordab tehet. Pakett kustutatakse, kui tulemus erineb kontrollsummast. 5) Identifikaatori abil määratakse kindlaks vastussõnum. Näiteks kajataotluse sõnumile vastuseks saadetud sõnum. 6) Järjekorranumber aitab eristada järjestikku saabuvaid sama tüüpi sõnumeid. 7) Valikulised andmed kirjeldavad, kuidas sõnumis määratletud tegevusi täide viia. 4 2.1 Piirangud
saadetakse uuesti ainult puuduv pakett. ● Võrgukiht haldab pakettide liigutamist seadmete vahel, kasutades nende loogilisi aadresse. Loogilised aadressid on aadressitüübid, mis identifitseerivad unikaalselt iga süsteemi võrgus ja samal ajal tuvastavad ka võrgu, milles konkreetne süsteem asub.Võrgukiht lisab alg- ja sihtarvuti IP aadressi saadetavale paketile. ● Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine binaarkoodiimpulssideks, mida saab saata üle edastusmeediumi sihtarvutisse, kus toimub vastupidine protsess. Andmelülikiht koosneb kahest alakihist: 1. Loogilise lüli juhtimiskiht (LLC - Logical link control), mis teostab veakontrolli ja parandust 2. Meediapöörduse juhtimiskiht (MAC -Media access control), mis tuvastab lõppseadme füüsilise aadressi ja selle kuidas toimub pääsukontroll
Võimaldab erinevatel seadmetel üksteisega suhelda. Andme pakett- Andmete edastamiseks võrgus tükeldatakse andmejadad pakettideks, mis pärast kohalejõudmist uuesti kokku pannakse. Kui edastamisel on näiteks sideliinide kehva kvaliteedi tõttu tekkinud vigu, siis saadetakse vigane pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi. Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks, segmendiks, blokiks ja datagrammiks. Paketi päis- Sidesüsteemi kaudu edastatava andmepaketi osa, mis sisaldab talitlusandmeid paketi allika, sihtkoha, sisendjärjestuse numbri ja prioriteeditaseme kohta. Andmekeha- Andmepaketi või kaadri osa, mis sisaldab sõnumi sisu, Jalus- Paketi lõpemise info. OSI mudel- OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. OSI seitse kihti on järgmised 7.rakenduskiht 6. esituskiht 5. seansikiht 4. transpordikiht 3. võrgukiht 2. andmelülikiht 1
Tänu füüsilisele kihile ei pea ülemised kihid otselest tegelema füüsiliste probleemidega. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega. 4 Kanalikiht ehk lülikiht ehk andmelülikiht on OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine binaarkoodiimpulssideks, mida saab saata üle edastusmeediumi sihtarvutisse, kus toimub vastupidine protsess. Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt.fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali
laivõrguport Võrguseadme küljes olev pistikupesa, mis saab kaabli kaudu ühendust mingi välise võrguga, näit. Internetiga. Kodus või väikefirmas kujutab laivõrguport tavaliselt endast ruuteri Etherneti porti, mis on kaabli abil ühendatud kaabel- või DSL-modemi vastava pordiga. Suures ettevõttes võib laivõrguport olla ühendatud T- 1 (USA) või E-1 (Euroopa) liini või muu laivõrguteenusega ning kasutada V.35, RS-232 või RS-530 konnektorit Routing Marsruutimine-Edastamist ootava andmepaketi jaoks sobiva liidese ja järgmise hüppe väljavalimine. Marsruutimist teostavat seadet nimetatakse marsruuteriks. CIDR (Classless Inter-Domain Routing) klassideta domeenidevaheline marsruutimine. CIDR on IP-aadresside klassisüsteemiga võrreldes paindlikum meetod internetiaadresside määramiseks ja leidmiseks domeenidevahelistes marsruuterites ning võimaldab oluliselt suurendada võimalike internetiaadresside arvu.
sihtkohas on voimalik tanu sellele, et TCP jalgib tegu vaga luhikeste, uhte paketti mahtuvate sonumis sonumitega ja kus sisalduvate pakettide jarjekorda. Seeparast tahetakse tootlemisaega kokku hoida. Kokkuhoid nimetataksegi seda tuleb sellest, et UDP kasutamisel puudub vajadus edastada igas moeldakse selle all harilikult seda andmepaketi paketis voi kaadri osa, mis pakettide "kokkumonteerimiseks" vajalikku sisaldab sonumi sisu, sellal kui talitlusandmeid informatsiooni. sisaldavat paist Naiteks TFTP (Trivial File Transfer Protocol) peetakse talitluskoormuseks (overhead) kasutab TCP ACK (ACKnowledgement) asemel UDP´d
Ühest võtmest teist tuletada ei saa VALEM PEAB OLEMA PEAS- slaid 49 pt8!! Hea oleks kui teaks slaid 46 RSA algoritmi. Avaliku võtme kinnitamine- slaid 94 pt8. Kolmas usaldatav osapool.- põhimõte. 51. Autentimine Toiming, kus saatja ja vastuvõtja kinnitavad üksteise identiteeti. Olemi väidetava identsuse verifitseerimise toiming. Kasutatakse sageli kasutajanime ja parooli küsimist. 52. Digitaalallkiri Võtame oma andmepaketi, arvutame räsifuniga krüptolühendi, mille krüpteerime OMA PRIVAAVÕTMEGA. See, kes tahab allkirja kontrollida, võtab selle sama sõnumi, arvutab selle sama krüptolühendi ja minu krüptolühendi ja dekodeerib selle MINU AVALIKU VÕTMEGA. Ja võrdleb minu arvutatud tema arvutatuga -kui need on samad, siis kiri on muutumatul kujul kohale jõundun. 53. Sertifitseerimine Protseduur, millega kolmas osapool annab tagatise, et andmetöötlussüsteem või selle osa vastab turvanõuetele.
kihtide mõistet, st. arvutivõrgu funktsioonide jagamisest sõltumatutesse osadesse. Internetis on 4 kihti. Iga kiht täidab eri funktsioone. Andmete edastamisel on kihtide järje kord selline: - rakenduskiht, see tegeleb konkreetse rakendusega, näiteks failiedastus, E-post jne. - transpordikiht, mis jagab andmed pisemateks osadeks (andmepakettideks), millised saadetakse võrgukihile - võrgukiht saadab andmepaketi punktist A punkti B, st. transpordib andme- pakette suvaliste Interneti arvutite vahel - füüsiline kiht teeb ära bittide edastamise "musta tee", st. tegeleb elektriliste signaalidega. Vastuvõttev pool toimib täpselt vastupidises järjekorras. Igal Interneti hostil(mis on arvuti või mõni muu võrguseade) on ühene identifikaator nn. IP- aadress. See koosneb 4-st baidist ning kirjutatakse üles kujul, kus baidid on teisendatud
mööda ringi, siis see kes saatis, selle ülesanne on see pakett sealt võrgust ära korjata. Kui pakett saadetakse teele, siis selles on kindlasti olemas sihtpunkti aadress ning see kes selle paketi ära tunneb korjad selle ära. See pakett tuleb saata aga lõpuni, sest tema käes ei ole luba ning tema ei saa seda luba võrku panna. Kui see kes saadab vahepeal võrgust ära kaob, siis andmepakett võib võrku ringlema jääda, sest andmepaketi ära korjamise kohustus on sellel, kes selle teele pani. Selleks on võrgus üks monitor, kes paneb monitori biti püsti, kui ühe korra tema juurest mööda ringi see bitt mööda läheb. Kui see pakett teeb juba teist ringi, siis see sama monitor teeb järelduse ja see, kes selle ära pidi korjama, võrgus enam ei ole ning tema ülesandeks on see pakett võrgust ära korjata ja luba edasi anda. Frame Control On võimalik kaadri tüüpe ära määrata.
annaabi.ee 
