strateegiat. Autor kasutab mõlemat strateegiat kuna kasutatakse ankeetküsitlust ning teatud esitatud küsimused saavad detailsemad vastused kvalitatiivse strateegia korral. Üldisemate küsimuste puhul kasutatakse kvantitatiivset meetodi, mille korral on tulemuste analüüsimine kiirem ning lihtsam. Antud meetodid täiendavad üksteist. 6 Andmete kogumise plaan Andmekogumismeetodiks on uurija valinud küsitluse. Küsitlus on esitatud paberkandjal ning viiakse läbi ettevõtet X külastanud klientidega kuu pikkuse perioodi jooksul. Küsitlus on kliendile vabatahtlik ja seega on vastajal soov küsimustele vastata ning võib eeldada, et vastajad pigem suhtuvad küsimustesse hoolikalt ja ausalt. Küsimustikule vastamine on soovi korral anonüümne. 7
Sooviks näha rohkem detailidesse laskumist. Lõputöös ei peegeldu autori huvi teema kohta, sest teema on selline, mida oleks ehk võimalik veidi laiemalt käsitleda. Samas on lõputöö kaasaegne, sest keskonnaprobleemid on hetkel väga aktuaalsed ning samuti meeldis põhjalik uuring erinevate ökoloogiliste ja keskkonnasäästlike sertifikaatide ning märgiste kohta. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutati? Kuidas hindate saadud andmete kvaliteeti? Andmekogumismeetodiks valiti ankeetküsitlus, mis saadeti laiali veebipõhiselt. Saadud andmete kvaliteet on üsna keskpärane. Arvestades, et tagasi tulid vaid nende ettevõtete arvamused, kellel on internet igapäevakasutuses. Lisaks sellele jäeti ankeedid saatmata nendele majutusettevõtetele, kellel puudub e-posti aadress puhkaeestis.ee veebilehel. Samuti võib andmete kvaliteeti nimetada keskpäraseks, sest tagasisaadetud vastuseid oli 104, kuid saadetud ankeete 471. Küsitlus ise oli veidi pealiskaudne
(Ibd: 215) 17 3. METOODIKA 3.1 Valim Käesoleva uurimuse teostamiseks viidi läbi küsitlus, mille käigus küsitleti Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 103 gümnasisti, kes valiti juhuvalimi alusel, neist 35 olid poisid, 68 tüdrukud. Küsitletute valikul lähtusin eeldusest, et gümnaasiumiõpilastel on vaated võrreldes põhikooli õpilastega rohkem välja kujunenud ja parem eneseteadvustamine. 3.2 Andmekogumismeetod Antud töö andmekogumismeetodiks on küsimustik ning vastuste saamiseks viidi läbi anonüümne empiiriline uuring. Küsimusi oli 11, küsitlust jagasin interneti teel. Küsimustiku saatsin laiali 25.02.2014 ja vastata oli aega kuni 30.03.2013. 18 4. ANDMETE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED 4.1 Küsitlusele vastajad soo järgi Küsitlusele vastas kokku 103 Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilast. Vastanutest 68 õpilast ehk 66 % olid naised ja 35 ehk 34% olid mehed.
Tekstiloomeoskuse õpetamine 15 eelnevate aastatega häälikstruktuuri puuded lapse kõnes vähenenud, kuid siiski märgatavad. Logopeediline diagnoos oli motoorne aferentne alaalia, alakõne III aste. 2.2. Uurimisinstrumendid ja protseduur Selleks, et teada saada, milliseid kõnevaldkondi ja osaoskusi Laura puhul tuleks arendada, viisin lapsega (lapse vanus 6.8) läbi kompleksse kõneuuringu. Andmekogumismeetodiks oli kõnetest (M.Padrik jt, 2013), millega hinnati hääldamist, morfoloogiat, sõnavara, sõnamoodustusoskust, süntaksit. Saadud tulemusi võrreldi 6-a. laste testinormidega (Vt lisa 7). Hääldamise ja kõnemotoorika uurimiseks kasutasin Udrase (2009) ja Kase (2005) uurimustes kasutatud ülesandeid. Järeltestis ei hinnatud hääldamist, morfoloogiat, sõnavara, sõnamoodustusoskust ega süntaksit. Kasutatud kõnetesti tulemusi võrreldi 6-a. laste testinormidega
annaabi.ee 
