seisundit ega ohusta nende autentsust, usaldusväärsust ja terviklikkust. Muuseumiseadus Muuseum – ühiskonna ja Muuseumid võtavad enda Muuseumi andmekoguga selle arengu teenistuses kogusse ainult liitunud muuseum alaliselt tegutsev kultuuriväärtusega märgistab iga museaali ja kultuuri- ja esemeid ning mis muuseumisse kauemaks haridusasutus, mis ei vastavad muuseumi kui aastaks hoiule võetud
Dokumentide loetelu 49 Andmekogud Andmekogu on tarkvaraliste vahenditega loodud korrastatud andmete kogum. Info- tehnoloogilises mõttes on see omavahel ühendatud andmetabelitest koosnev andme- baas, mida käsitletakse ühtse tervikuna. Teabe liigitusskeemis esitamise seisukohalt tuleks andmekogude puhul küsida järg- misi küsimusi: millised on asutuse ülesanded seoses andmekoguga (NÄITEKS kas asutus on andmekogu vastutav või volitatud töötleja, kas asutus säilitab andmeid andme kogus, mida ta ise ei halda jms); milliseid andmeid andmekogu sisaldab; milliseid andmekogu andmeid ja kui kaua tuleb hoida ja säilitada; millised dokumendid tekivad seoses andmekogu arendamise ja pidamisega (NÄITEKS andmekogu andmete alusdokumendid, tehniline dokumentatsioon jms);
- (23) Kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid algselt Eesti riiklikus autoregistris ja hiljem liiklusregistris, ei ole selle registreerimisega seaduses seotud eraõiguslikke tagajärgi sõiduki omandiõiguse ja selle üleandmise suhtes. Riigikohus on ka varem leidnud, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning tegemist on informatiivse andmekoguga - (24) . Kanne auto- või liiklusregistris ei ole ühegi õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks, samuti ei saa ainuüksi kandele tuginedes sõidukit heauskselt omandada, nagu see on võimalik nt kinnistu puhul AÕS § 561 järgi. Seega on ka sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet
tõenditega asjaolude kohta, mille üle pooled ei vaidle või ajaolude kohta, mis ei ole vaidluse lahendamisel olulised. Uute tõendite esitamine apellatsiooniastmes on võimalik piiratud ulatuses, seetõttu peab esimese astme kohus tõendi vastuvõtmisest keeldumist põhjendama. Näiteks on riigikohtu halduskolleegium leidnud, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Tegemist on informatiivse andmekoguga, mida riik, kohaliku omavalitsuse üksus, kohtutäiturid ja notarid kasutavad avalike ülesannete täitmiseks. Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus juurde pääseda üksnes nende endiga seotud registriandmetele. Seetõttu ei ole liiklusregister avalik andmebaas, mille abil isikud saaksid vabalt tutvuda ka teisi isikuid puudutavate registriandmetega. Liiklusregistriandmete muutmisega ei muutu automaatselt omandiõigus sõidukile - vallasomandi tekkimiseks on vaja