a. korrastas. Korrastatud standardi nimi on SAG SQL. MYSQL Avatud lähtekoodiga andmebaasihaldur mis kasutab SQL keelt. Kuna MySQL'i lähtekood on avalik, siis võib igaüks seda alla laadida ja oma vajadustele kohandada. MySQL paistab silma kiiruse, töökindluse ja paindlikkuse poolest. MYSQL MySQL'i esimene versioon tuli välja jaanuaris 1998. Praegu jookseb MySQL Linux'i , UNIX'i ja Windows'i platvormidel. DDL (Data Definition Language) andmekirjelduskeel Keel andmebaasis olevate andmete ja nende seoste kirjeldamiseks nii inimesele kui masinale loetavas keeles. SQL sisaldab andmekirjelduskeele käske (näit. CREATE ja DROP), mida saab kasutada kas interaktiivselt või programmikeele lähtekoodist, et defineerida andmebaase ja nende komponente. DML (Data Manipulation Language) andmekäitluskeel Keel andmete käitlemiseks andmebaasi rakenduste poolt ja/või otseselt lõppkasutaja poolt.
Andmebaas, on kogum andmetest, mida mingil põhjusel on vaja säilitada. Andmebaasis säilitatakse andmeid vähem või rohkem organiseeritult. Andmebaaside põhifunktsioonid. 1. Andmebaasisüsteem peab pakkuma kasutajatele võimalust luua andmebaasi ja muuta selle struktuuri ning lisada sellesse andmeid, otsida sealt andmeid ja muuta seal andmeid. Selleks otstarbeks peaks andmebaasisüsteem pakkuma kasutajale keele, mis koosneb kahest alamkeelest: · Data Definition Language andmekirjelduskeel. · Data Manipulation Language andmekäitluskeel. 2. Andmebaasisüsteem peab omama kataloogi, mis sisaldab andmebaasi objektide kirjeldust ja mis on kasutajatele kättesaadav. 3. Andmebaasisüsteem peab tagama transaktsioonide läbiviimise. Transaktsioon on loogilise töö ühik, mis hõlmab ühte või mitut käsku (nt. SQL lauset). Transaktsiooni omadused: · Atomaarsus: andmetes tehakse kõik transaktsioonis määratud muudatused või ei tehta ühtegi.
Erinevate andmebaasisüsteemide pakutav funktsionaalsus erineb detailides üksteisest küllaltki palju. Andmebaasisüsteem (ka andmebaasihaldur) Andmebaasisüsteem on tarkvarasüsteem, mis kontrollib kogu juurdepääsu ühele või mitmele andmebaasile. Andmebaasisüsteem != andmebaas Mõned nõuded andmebaasisüsteemile Andmebaasisüsteem võimaldab kasutada andmebaasikeelt Andmebaasikeel põhineb mingil andmemudelil Andmebaasikeele alamkeeled Andmekirjelduskeel (DDL) Andmekäitluskeel (DML) Andmekontrolli keel (mõnikord loetakse andmekirjelduskeele osaks) (DCL) Transaktsioonide e. tehingute läbiviimise võimalus Omadused: atomaarsus, terviklikkus, isoleeritus, kestvus Andmete mitme kasutaja poolt üheaegse kasutamise võimalus Andmetele juurdepääsu võimaldamine ainult selleks volitatud kasutajatele Andmete varundamise/taastamise võimaldamine Süsteemikataloog Andmebaasisüsteemi kolmekihiline arhitektuur:
tema nende andmete järgi jälgib, mis võrgus toimub. Kõik see infot kokku tuleb haldusinfobaasi. OSI standardite järgi töötati välja protokoll CMIP, aga selle välja töötamine võttis kaua aega ja tegelikku ellu ehk de facto standardiks muutus protokoll SNMP, mille eelkäijaks oli SGMP. SNMP Kogu võrguhaldus sisaldab infobaasi ehk MIB-d. Siis veel keelt, mille abil me kirjeldame objekte andmebaasis ja ka protokolli ning kõiki turvavahendeid, mis sellega kaasas käivad. Andmekirjelduskeel Kuna võrgus on erinevate firmade seadmeid, siis iga firma seadmed võivad rääkida oma keelt. Meil on vaja aga erinevatest seadmetest andmed kätte saada ja selleks on standardis ära defineeritud baasandmetüübid. Objektid komplekteeritakse kokku mooduliks. Objektidele nimede andmise süsteem on ISO poolt välja töötatud hierarhiline nimede puu. Nimi koosneb hierarhia nivoode identifikaatoritest. Protokolli järgi liigub kahte sorti andmevahetust:
kogu tehnikate komplekt veebirakenduste loomiseks. Sealne käivitus näeb tunduvalt teistsugune välja, kui siin loodetavasti tuttavaks saanud public static void Main. Aga sellegipoolest jääb keele põhisisu samaks. Nii muutujad, tsüklid, valikud, klassid ja objektid on endistviisi vajalikud. Lihtsalt tuleb neile osalt uus ja parasjagu vajalikule toimingule vastav sisu kokku panna. SQLi keel SQL on andmebaaside juhtimiseks kasutusel olnud juba mitu aastakümmet. Pole ta sugugi ainuke andmekirjelduskeel ega ka mitte päringukeel. Aga levinumates andmebaasides on ta siiski teinud jõudsa võidukäigu, nii et kel vaja andmetega tihedamalt tegelda, see SQList ei pääse. Pea iga andmebaasitootja on keelele oma lisandusi pakkunud, mis rakendustele võimalusi ja keerukusi juurde toonud. SQL-92-ga standardiseeriti kõige üldisemad käsklused. Omi nippe ja andmetüüpe jagub aga tootjatel küllaga. Siin kirjutises keskendutakse eripärade juures MS SQL Serveri võimalustele. Näited on tehtud SQL
annaabi.ee 
