Siiski ei maksa stiihilisi ohte alahinnata, kuna just need on väikestes asutustes põhilise kahju tekitajad. Vaevalt hakkab keegi korraldama suurejoonelist rün- deoperatsiooni serverisse, kuhu on salvestatud andmed, mis väljaspool antud asutust suurt huvi ei paku. Kõvaketas võib aga rikneda sõltumata arvutist ja organisatsioonist, kuhu ta paigaldatud on. Niisiis liigituvad stiihiliste ohtude alla riist- varatõrked ja neist tulenevad andmekaod. Ka riistvaratõrgetel võib olla mitu põhjust. Tänapäeval juhtub harva, et seade iseenesest välise põhjuseta rikneb. Küll aga võib see juhtuda väliste häirete mõjul, millest levinumad on voolutõuked elektrivõrgus ja äikeselõõgid, mis võivad tabada nii elektri- kui telefoniliine, samuti tuleb ette üleujutusi ja tulekahjusid. Ka inimeksitused on stiihilised ohud - inimese eesmärk ei
Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3)Läbi interconnection networki (eestikeelset vastet ei tea; mõeldud on selliseid võrke nagu näiteks mitme protsessoriga süsteemides protsessorite omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse). Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootelejätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 25 36. Ipv4 ja Ipv6 IP on võrgukihi protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega. IP'd on mõeldud võrguliideste tuvastamiseks (arvutitel on neid tavaliselt üks ja ruuteritel mitu). IPv4 iga IP on 32 bitti (4 baiti) pikk ja seetõttu on aadresse kokku 232. IP aadress kirjutatakse kümnendnumbritega ja iga bait eraldatakse punktiga. IP-aadress koosneb kahest
Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3)Läbi interconnection networki (eestikeelset vastet ei tea; mõeldud on selliseid võrke nagu näiteks mitme protsessoriga süsteemides protsessorite omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse). Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootelejätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 36. Ipv4 ja Ipv6 IP on võrgukihi protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega. IP'd on mõeldud võrguliideste tuvastamiseks (arvutitel on neid tavaliselt üks ja ruuteritel mitu). IPv4 iga IP on 32 biti (4 baiti) pikk ja seetõttu on aadresse kokku 232. IP aadress kirjutatakse kümnendnumbritega ja iga bait eraldatakse punktiga. InterNIC Registration Service registreerib internetiaadresse neljast klassist: A-klass), mis on
Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3) Maatriksi kujul toimuv - kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootele jätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 36. Ipv4 ja Ipv6 IP on võrgukihi protokoll, mis tegeleb loogilise adresseerimisega. IP’d on mõeldud võrguliideste tuvastamiseks (arvutitel on neid tavaliselt üks ja ruuteritel mitu). IPv4: 32 bitti (4 baiti) pikk ja aadresse kokku 232. IP aadress kirjutatakse kümnendnumbritega ja iga bait eraldatakse punktiga. IPv4 aadresse on neljast klassist: A-klass - mõeldud suurtele võrkudele ja toetab 16 miljonit hosti;
Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3) läbi interconnection networki (eestikeelset vastet ei tea; mõeldud on selliseid võrke, nagu näiteks mitme protsessoriga süsteemides protsessorite omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse). Kõige kiirem variant. Väljundpordis kasutatakse samamoodi pakettide ootelejätmist (queueing), kui väljundi liini kiirusest ei piisa. Probleemid samad mis sisendi puhul (viide, andmekaod). 39. Ipv6 Ipv6 on IP-protokolli edasiarendus, välja töötatud selleks, et ära hoida IP-aadresside otsalõppemise probleemi. Väidetavalt peaks Ipv4 aadresside puudus jõudma kätte 2008. aastaks. Ipv6 aadressi pikkus on 128 bitti (aadress on 4 korda pikem kui Ipv4 puhul). Ipv6 datagramm kasutab fikseeritud pikkusega päist (40 baiti) ning datagrammide fragmenteerimine ei ole lubatud (erinevalt Ipv4-st). Võrreldes Ipv4-ga on päisest kaotatud
annaabi.ee 
