Võltslikkust kohtab ka selles, kuidas inimesed võtsid teiste arvamusi ja seisukohti omaks lihtsalt selle pärast, et seltskonda sulanduda ning seepärast oligi Levin neist kõige erinevam ta pigem oli omaette, kui elas keset valearvamusi. Teiseks ühiskondlikkuks paheks on truudusetus, kuid kui sellest ei räägitud, ei peetud seda probleemiks. Meeste ja naiste olukord petmises oli täiesti erinev. Näiteks andestati Oblonskile kui ta maja guvernandiga pettis Dollyt, kuid Anna truuduse murdmine Vronskiga oli lausa andestamatu. See tekitas seltskonnas suurt kõneainet ning seda peeti väga häbiväärseks. Kolmandaks ühiskondlikuks probleemiks oli kindlasti talupoegade kehv olukord, mida Levin üritas parandada. Kokkuvõtlikult võibki öelda, et Tolstoi kajastab kogu tolle aja ühiskonnakriitikat Levini kaudu. 3. Vronski oli rikas ja rohkete sidemetega mees
lähtuvalt, oli Ateena kangelane Theseus särav ka tarkuse ning arukuse poolest. Theseus seletas Heraklesele, et mitte keegi ei saa olla süüdi teos, mille ta on toime pannud meeltesegaduses. Theseus võttis vaevatud Heraklese oma hoole alla ja viis ta oma kodulinna Ateenasse, kus ta suuremeelselt vastu võeti. Ateenas õppis Herakles Theuselt küll seda, et kangelase kohustus on olla tugev ja vastupidav, kuid talle oli vastuvõetamatu see, et talle andestati oma pere rüvetamine ilma mingisuguse lunastustööta. Tema arvates oleksid pidanud kõik talle needes selja pöörama. Murtud Herakles lahkus Ateenast ning läks nõu küsima Delfi oraaklilt. Oraakel nõustus, et Herakles vajab hingepuhastuseks kohutavat katsumust - vaid see lunastaks veretöö. Oraakel soovitas Heraklese astuda kaheteistkümneks aastaks oma nõbu, Mükeene valitseja Eurystheuse, teenistusse. See pidi tooma valule leevenduse.
Kuule: kui Arendt leiab minu haava surmava olevat, ütled sa seda mulle. Mind sa ei hirmuta. Ma ei taha elada." Moikal asuva maja ees kandis vana, halliksläinud Nikita Puskini mööda treppi üles. Arst ei andnud erilist lootust ja Puskin hakkas perekonnaasju korraldama. Puskin palus Zukovskil Nikolai I-le edasi anda tema palve andestada talle, et murdis antud sõna mitte astuda uusi otsustavaid samme ilma tsaariga nõu pidamata. Poeedist sõber tõi kirjaliku vastuse, milles andestati ja lubati orvuks jäänud perekonna eest hoolitseda. Pärast piinarikast ööd jättis Puskin 28. jaanuaril hüvasti oma naise ja lastega. Poeedi ravi seisnes peaaegu ainult külmadest kompressidest ja oopiumist. Puskin suri 29. jaanuaril 1837 pisut enne kella kolme päeval. 4. veebruaril sõitis Turgenev Aleksandri puusärgi järel Pihkvasse, surnusaanil sõitis koos poeedi laibaga teener Nikita Kozlov, kes oli soovinud teda saata kuni hauani. 6. Veebruari
vastav välja näha. Võltspikkust kohtab ka selles, kuidas inimesed võtsid teiste arvamusi ja seisukohti omaks lihtsalt selle pärast, et seltskonda sulanduda ning seepärast oligi Levin neist kõige erinevam ta pigem oli omaette, kui elas keset valearvamusi. Teiseks ühiskondlikuks paheks on truudusetus, kuid kui sellest ei räägitud, ei peetud seda probleemiks. Meeste ja naiste olukord petmises oli täiesti 23 erinev. Näiteks andestati Oblonskile kui ta maja guvernandiga pettis Dollyt, kuid Anna truuduse murdmine Vronskiga oli lausa andestamatu. See tekitas seltskonnas suurt kõneainet ning seda peeti väga häbiväärseks. Kolmandaks ühiskondlikuks probleemiks oli kindlasti talupoegade kehv olukord, mida Levin üritas parandada. Kokkuvõtlikult võibki öelda, et Tolstoi kajastab kogu tolle aja ühiskonnakriitikat Levini kaudu. 3.Vronski oli rikas ja rohkete sidemetega mees. Teose alguses oli ta just lõpetanud kooli
võinud tekkida ainsatki kahtlust. D'Artagnan lausus rohkesti meelitusi ja kinnitas mileedile oma ustavust. Kõikidele meie gaskoonlase mõttetustele naeratas mileedi heasoovlikult. Jõudis kätte aeg lahkuda. D'Artagnan jättis hüvasti ja väljus salongist kõige õnnelikuma mehena. Trepil kohtas ta kaunist toatüdrukut, kes teda möödumisel kergelt riivas ja kes juuksejuurteni punastades alus vabandust nii õrna häälega, et talle samal hetkel andestati. Järgmisel päeval kordas d'Artagnan oma külastust ja teda võeti vastu veel armastusväärsemalt kui eelmisel õhtul. Lord Winterit ei olnud ja mileedi lõbustas seekord külalist isiklikult kogu õhtu. Ta näis tundvat suurt huvi oma külalise vastu, küsis, kust ta pärineb, kes on ta sõbrad ja kas ta pole kunagi mõelnud astuda kardinali teenistusse. D'Artagnan, kes, nagu me teame, oli oma kahekümne aasta kohta küllalt ettevaatlik
annaabi.ee 
