Oskar Wilde aforismid 1. Alati andesta oma vaenlasele, miski ei ärrita neid rohkem. See on tõsi, kuna neile andestades see muudkui ärritab ja kasvatab sinu vastu veel rohkem viha, mis viib neid endast välja. 2. Tänapäeval teavad inimesed kõikide asjade hinda ja ei millegi väärtust. Tõsi, sest paljud inimesed mõtlevad, et kui neil on raha, siis allub neil kogu maailm ning nad saavad endale kõike lubada. 3. Inimene peaks talletama elu värvi, aga mitte iial mäletama selle üksikasju. See tähendab seda, et inimese mälu jätab meelde enamasti head asjad, halvad asjad kustuvad
"Kellakuuljad": "Vabadus on kätte tulnud, selle saamine on unustatud nagu unustatakse sünnitusvalu. Vastsündinu on toonud kaasa hoopis hoolt ja kohustusi ning vaeva ja vastutust." Nõutakse, et "laps" - noor riik - hooldaks ja peaks üleval oma "vanemaid" kohe sündimisest saadik. Unustatakse, et riigi "täiskasvanuks" saamine võib võtta rohkemgi aega, kui inimese suureks kasvamine. Seda mõistmata ei armasta inimesed oma riiki nii nagu emad armastavad oma lapsi kannatlikult andestades, ohverdades oma aega ja jõudu. Kunagi väga soovitud, kuid peale sündi soovimata lapseks osutunud, on noor Eesti riik piltlikult öeldes samuti "vanematega orb", üks Lehte Hainsalu lapstegelasi. Inimestega suhtlemine ja raamatute esitlused Lehte Hainsalu kohtub rahvaga tavaliselt raamatute esitlustel. Ta on enda raamatuid esitlenud mitmetes kohtates. Oma viimast 44-leheküljelist luuleraamatut ,,Mängiks midagi" esitles ta 21
14.04.08). · Kirsty Jane Gallacher inimene inimesele hunt nüüd küll pole. Hunt, erinevalt inimesest, tapab ainult väga ratsionaalseil kaalutlusil.// (Mis...2008. Mis tingimustel sa naabri ära tapaksid? http://noiaelu.wordpress.com/2008/02/22/mistingimustelsanaabriaratapaksid/. 14.04.08) · Vanad roomlased kasutasid väljendit "homo homine lupus est" "inimene on inimesele hunt". Evangeelium võrdleb inimkonda aga eksinud lambaga, mitte hundikarjaga hunt on saatan. Andestades ligimesele tema eksimused, pöörame oma vaimuliku mõõga hundi vastu, söötes lambaid, kelle eest Kristus on surnud (Allsalu, M. 2008. Seitsekümmend korda seitse. http://www.pereraadio.ee/varasalv/t/allsalu.html. 14.04.08). · Öeldakse, et inimene on inimesele hunt. See on ju huntide solvamine, kui nii räägitakse? Inimühiskonda huntide kasulikke funktsioone üle kandes võiks ju mõelda, et kui rassipuhastustööd on käimas, siis järelikult on seda vaja
juuresoleku mõjul muutus. Poppae Sabina kui asendaja juuresolek pigem kibestas teda veelgi rohkem, kuigi tema seda õnneks pidas. Temast sai julmur. Liiga suur armukadedus on isekus ning tegelikult mitte päris armastus, eriti Poppae Sabina näitel, kes otse kui vikatiga Nero lähedastel päid otsast niita lasi, kahtlusi külvas. Acte oli see, kes tegelikult Nerot õnnelikuks oleks teinud. Octavia armastas Nerot nagu Actegi tõeliselt andestades talle kõik abielurikkumised ning mõeldes rohkem sellele, mis Nerot õnnelikuks teeb. Teine oluline moraal on see, et elu võib olla väga karm, kuid enda õilsamad põhimõtted tuleb säilitada ka kõige hullemais elutormides, sest muidu kaotab inimene iseenda. Rooma tulekahjus kehastunud Acte pärast plahvatanud kibestumus ning viha jumalate vastu muutis Nero oma viha teiste peale välja valavaks julmuriks. Mul õnneks nii dramaatilist näidet oma elust tuua ei ole
3. Natüürmort- jahisaak, lillevaasid, vaagnad puuvilja ja muude toitudega, veinikarikad, vaibad jne. 4. Maastikumaal (eriline koht meremaalil) kujunes iseseisvaks zanriks. Rembrant Harmensz van Rijn maalide süzeed sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel oli sügavam sisu. Inimese hingeelu peen ana- lüüs ei olnud talle mitte omaette eesmärgiks vaid ligimesearmastuse väljenduseks- mõistes kujutatavate nõrkusi ja andestades nende puudused. Väline ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud R-le olulised mõõdupuks on nende sisemaailm- kõige äärmuslikum vastand antiikkunstile. Teda on peetud ka protestantliku kristluse kõige ilmekamaks kunstnikuks. "Püha perekond", "Kadunud poja tagasitulek" Valgus on talle peamiseks väljendusvahendiks, koondudes kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. Kuid valguse ja varju piirid pole teravad nagu Caravaggiol, vaid mahedad ja õrnad
annaabi.ee 
