Selliseid inimesi võime tegutsemas näha erinevates teadusharudes, arhitektuuris, disainis ja nõnda edasi. Neil on anne, mida nad oskavad kasutada ja teevad sellega ka meie ühiskonnale kasulikku. On ka selliseid inimesi, kellel on sisimas mingisugune varjatud anne, aga see pole kunagi välja paistma hakanud ja inimene ise ei saagi sellest kunagi teada, ta proovib elulõpuni igasuguseid uusi asju, et saada teada, milles on tema osav, ja millega tema suudaks teisi üllatada. Andekuseks võib pidada kas või oskust hoolida teisest, eriti just meie praeguses ühiskonnas. Paljudel see puudub, nad elavad ainult enda jaoks, teisi tähele panemata. Olla sõber, kellestki aru saada ja suuta olla abivalmis on omamoodi anne, paljudel see puudub. Need, kellel see olemas, on meie silmis tavalised inimesed, kuid kui mõelda, et neid inimesi pole just palju, siis tuleks neid tunnustada ja anda neile märku, et neidki tähele pannakse.
oskused kaasaaitamiseks. Tihti ei oska me andekaid ära tunda ka seetõttu, et andekus võib olla maskeeritud kas soovist sarnaneda teistega või olla peidetud mõne spetsiifilise probleemi taha. Stevens Jobs, maailmakuulsa firma Apple inc looja, langes samuti koolist välja, kuna teda ei peetud piisavalt andekaks, kuid mees on loonud mitmeid revolutsioonilisi tooteid. Tänapäeval on andekuse mõõtmiseks koolisüsteemis lisatud IQ-le EQ. Emotsionaalseks andekuseks ehk emotsionaalseks intelligentsuseks peetakse omaduste kogumit, mis on seotud elu emotsionaalse küljega, see on võime tajuda ja juhtida omaenda kui ka teiste emotsioone - võime arvestada oma emotsioone ja efektiivselt korraldada suhteid teistega. Emotsionaalse andekuse teooriaid on mitu, teadlased on lähenenud küsimusele erinevalt, kuid põhiväited on jäänud samaks. See, et inimene oskab juhtida oma emotsioone tuleks siiski jätta
lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks. Kõige ilmekamateks näideteks on siin sportlased, tantsijad, näitlejad. 5) Muusikaline intelligentsus seisneb võimes mõelda muusikaliste kategooriates. See on suutlikkus kuulda, tunda ära, meelde jätta ja võib-olla ka interpreteerida viise ja rütme. Kõrge muusikalise intellektiga inimesed justkui elavad muusikas. Gardner osutab, et kuigi paljudele tundub mõistlikum nimetada muusikalisi võimeid andekuseks, tuleks sellist loogikat järgides loobuda kõigist inimvõimetest rääkimisel sõnast intelligentsus. 6) Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi. See võime on vajalik kõigile inimestele teistega suhtlemiseks, eriti õpetajatele, arstidele, ärimeestele või poliitikutele. 7) Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas
nõustamist. V: topeltsildiga (topelt-erivajadusega). Sellesse rühma kuuluvad andekad lapsed, kellel on füüsiline või emotsionaalne puue, või kellel on õpiraskused. Nagu juba eespool mainitud, on niisuguste andekate laste tuvastamine väga raske ja tavaliselt ei paku haridussüsteem ka eraldi prog- ramme, mis nende vajadustele vastaksid. Niisuguse õpilase puhul on väga keeruline märgata omadusi, mida koolis andekuseks peetakse. Neil võib olla lohakas käekiri või segav käitu- mine, mis teeb neile raskeks ülesannete lõpetamise, ja nad näivad tihtipeale olevat segaduses oma võimetusest teha kooliülesandeid. Nad on stressis ja frustreeritud, tunnevad end heidutatuna, tõrjutuna, abituna või isoleeri- tuna. Need lapsed võivad eitada oma õpiraskusi, väites, et ülesanded on “igavad” või “lollid”. Nad võivad kasutada oma huumorimeelt teiste alan-
annaabi.ee 
