3 yin süsteemi kanalit algavad varvastest ning liiguvad mööda jala sisekülge rinnakuni, moodustades kolme esimese yin süsteemi kanaliga ringi. 3 yang süsteemi kanalit algavad näopiirkonnast ning suunduvad üle kere jala väliskülge pidi kuni varbaotsteni välja, mis omakorda moodustavad kolme esimese yang süsteemi kanalitega ringi. Meridiaanide teooria on kooskõlas organite teooriaga. Traditsiooniliselt pole siseorganeid kunagi peetud sõltumatuteks anatoomilisteks üksusteks, pigem on tähelepanu pööratud funktsionaalsele ja patoloogilisele kooskõlale kanalitevõrgu ja organite vahel. Selle järgi on kanalid ehk meridiaanid saanud ka oma nimetuse, kuna läbivad mõnda elutähtsat organit. Kogu see diagnostika ja ravi põhineb kanalite teoreetilisel alusel. Algusest peale aga 7 peame tunnistama, et sarnaselt teistele seisukohtadele traditsioonilisest meditsiinist seab
teravus, sest kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise ja maitsmise abil tuvastatakse väliskeskkonna ohud. (Roper, Logan, Tierney 1999: 72) Peale anatoomiliste ja füsioloogiliste puuete, raskendavad turvalisuse säilitamist ka väliskeskkonna mõjurid, mis põhjustavad vigastusi ja haigusi. Nende välistingimustega võitlemiseks on oragnismil mitmeid bioloogilisi kaitsemehhanisme, mis kuuluvad lahutamatult organismi elutegevuse juurde. Nendeks organismi anatoomilisteks ja füsioloogilisteks mehhanismideks on: füüsilised barjäärid ja sekretsioon, põletikuline protsess, kudede taastumise protsess, immuunsusprotsess ja soki fenomen. (Roper, Logan, Tierney 1999: 72-73) 3.2. Psühholoogilised tegurid Turvalise keskkonna säilitamise ja sellega seotud toimingute teostamise oskustesse on kaasatud intellektuaalsed protsessid. Intellektikahjustusega inimesed pole seetõttu alati võimelised omandama vajalikke teadmisi ega reageerima kiiresti ja adekvaatselt
Mükoriisa tüübid: ·(Vesikulaar) arbuskulaarne mükoriisa (VAM e. AM)- mükoriisatüüp, mida moodustavad seened, kes tungivad läbi vaskulaarse taime juurerakkude, asustades kogu koorkihi juhtkimpudeni. Iseloomulikuks anatoomiliseks tunnuseks on hõimkonna Glomeromycota poolt moodustatavad struktuurid- arbuskulid ja vesiikulid. ·Ektomükoriisa- seenjuure tüüp, mille puhul levivad hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Ektomükoriisale on iseloomulikeks anatoomilisteks tunnusteks Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Ektomükoriisa on erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast nähtav ka palja silmaga. Seda moodustavad kand- ja kottseened ning vetikseened (riisikad, puravikud kandseente näitena). ·Erikoidne mükoriisa- anatoomiliselt iseloomustab seenehüüfide sissetung juurerakkudesse ning seenmantli ja Hartigi võrgustiku puudumine. Sellist mükoriisat moodustavad seened kuuluvad kottseente hulka.
Haiguse a l a ä g e kulg iseloomustub nõrgalt väljendunud kliiniliste tunnuste ja aeglase levikuga. Haigestub suhteliselt väike arv loomi, kellel täheldatakse üksikuid ville sõra piirdel, longet, vahel ka sõra sarvtohlu äralangemist. Reeglina lõppeb haiguse alaäge kulg looma tervistumisega. Haiguse s u b k l i i n i l i n e vorm on avastatav ainult seroloogiliste uuringutega. Patoloogilis- anatoomilised muutused. Haiguse peamisteks patoloogilis- anatoomilisteks muutusteks on villid ja haavandid kärsal, jäsemetel, harvemini suu limaskestas. Haigeid loomi ei ravita. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin. Haiged sead ja nendega kontakteerunud loomad likvideeritakse.
annaabi.ee 
