Majandusteadlase, Nobeli preemia laureaadi Friedrich August von Hayek arvamusel evolutsioon ei või õiglane olla. Kuna iga muutus viib ühte osapoolt võidule ning teist kaotusele, õigluse nõue võrdub arengu lõpuga. Minu meeles saab seda väidet käsitleda ka õiguse raames. Sest õigus ka pole staatiline. Muutuvad ajad, inimesed, nende vajadused ja moraalprintsiibid, seega õigus peab ka nendega koos arenema. Muidu ühel hetkel me jõuame anarhiani, kui õigused ning seadused ei vasta enam ühiskonna nõudele. Seepärast võib öelda, et olen Hayekiga nõus, totaalne õiglus on väga suhteline ning praktiliselt saavutamatu. On ka arvamus, et õiglases ühiskonnas ei või olla kuritegu , kui kannatanuid pole. Selle arvamuse avaldasid kogukonna Amnesty International veebilehel avaliku kirja autorid, kes soovisid kaitsta ning vabastada Pussy Riot-i. Põhimõtteliselt olen selle arvamusega
Normidest teisiti käitumine on hälbimine konformsuse suhtes. Mida mõeldakse ala- ja ülekonformsuse all: Ühiskonna enamuse käitumine mahub normide piiresse. Sellest lähtudes eristub kaks äärmuslikku, s.o normidest kõrvalekalduvat käitumist: alakonformsus ja ülekonformsus, mida määratletakse hälbiva käitumisena. Alakonformsus põhineb normide ignoreerimisel või tagasilükkamisel, sisaldab mittealluvat käitumist (äärmusjuhtumeil võib viia anarhiani). Ülekonformsus põhineb normide mittekriitilisel aktsepteerimisel, sisaldab ülialluvat käitumist ja punktuaalset normide järgimist (äärmusjuhtumeil võib viia fašismini). 8. Vägivald spordis Vägivald on ülemäärase füüsilise jõu kasutamine, mis põhjustab või võib potentsiaalselt põhjustada kahju ja hävingut. Agressioon on verbaalne või füüsiline käitumine, mis põhineb kavatsuses domineerida, kontrollida või teha kahju teisele inimesele.
Sokutas tütre Saksa-Rooma keisrile Heinrichile naiseks. Keiser suri juba 1125 ning järeltulijaid neil polnud. Henryt peetakse Inglismaal 14 intstitutsionaalses arengus (palju reforme) kõige olulisemaks kuningaks. William suri 1120. Selget troonipärijat seega tal ei olnud. See tekitas ebastabiilsust. Trooni üritas haarata Henry I õepoeg Stephen (1092-1154). See viis tõelise anarhiani 1139- 1153. 1153 jõudsid kokkuleppele Stephen ja Matilda poeg Henry, et pärast Stephenit tuleb Matilda poeg Henry võimule. Stepheni vanem poeg suri, mis oli ka otseselt selle kokkuleppe ajendiks. Henry lubas tema teistele lastele, et nende valdused säilivad. 1154 Stephen sureb ja troonile tuleb Henry II (1133-1189) . Anjou krahv Geoffrey Plantageneti poeg Henry II kuningaks. Matilda oli vahepeal abiellunud Geoffrey Plantagenetiga, kes oli Anjou krahv. Plantagenetid saavad Inglismaal
3 väärtust: 1. objektiivne tõde 2. individualismi väärtustamine 3. universaalsus algas globaliseerumisega (ntks McDonalds on igal pool sõltumata kuhu lähen); rahvuslikku eripära jääb järjest vähemaks. Kriitika modernismi puhul lagunemine, allakäik ja tühjus Kunst inimese miinusmärgiga maailmavaated, pessimism, inimesed kaotasid usku läänekultuuri seniseid väärtusi. Mis on siin probleem? Usk tõesse ja progressi viisid maailma sõdadeni ja anarhiani. Tõe universaalsus, kõik mis on erandlik peaks kuuluma kõrvaldamisele. Töölisklassi rõhumine, viis kommunismini ja proletariaadi tõusuni. 10 Enamus maailma jõukusest läheb 1% maailma inimestest. Filosoofias kritiseeriti nii marksismi kui ka kapitalismi ja leiti et teaduse ja mõistuse arengut kasutati vabaduste kitsendamiseks ja inimeste mahasurumiseks mitte vabaduste suurendamiseks. Surutakse maha inimese
Osalus- e massidemokraatia tähtsustatakse massiaktsioone, suuri rahvaliikumisi, rahvaalgatust (eelnõu tuleb panna otsustamisele, kui selle toetuseks on kogutud nõutav hulk valimisõiguslike kodanike allkirju), rahvaküsitlusi. On omane kriisiseisundis ühiskonnale. Kuid praegu praktiseeritakse otsest demokraatiat USA-s, eriti California osariigis. USA-s on aastas üle 200-300 referendumi ja rahvaalgatuse. California on äärmuslik variant, kus rahvaalgatus on viinud korralageduse ja anarhiani. Osariigi parlamendil ja kuberneril on väga vähe võimu, näiteks tervelt 85% üle osariigi eelarvest otsustatakse referendumite või kohalike seadustega. Poliitikutel on küll vastutus, kuid tegelik võim puudub. Demokraatia põhimõtted · Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. · Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. · Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele.