c. Jämesoole väliskest: Umbsool (ja ussripik), ristikäärsool ja (tavaliselt) sigmakäärsool on intraperitoneaalsed; ülenev- ja alanev käärsool – mesoperitoneaalsed; pärasool suuremalt osalt ekstraperitoneaalne. Umbsoole ja käärsoole pinnal, paelte kõrval on peritoneumiga ümbritsetud rasvripikud (appendices epiploicae) – väga iseloomulikud jämesoolele! Pärasoole eripärad: Pärasoole lõpposa on anaalkanal, mis lõpeb pärakuga (anus). Anaalkanalis on anaalsambad (kaetud pärisnahaga!), nende vahel sinusoidid (kaetud soole limaskestaga), submukoosas palju veenipõimikuid – laiendid! Päraku ümber sulgurlihas Kõhuõõs (cavitas abdominalis): Kõhuõõnt piiravad ülalt vahelihas, eest ja külgedelt kõhusein, tagant lülisammas ja sellele kinnituvad lihased; allpool läheb kõhuõõs üle vaagnaõõneks. Kõhuõõs jaguneb kaheks osaks: a)kõhukelmeõõs e
käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud
proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 19) Pankreas ja maks maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,
käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa. Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud
Kirurgiline ravi pole esimene valik, kuid on arvestatav võimalus. 39. Anaalfissuur. Diagnostika. Ravi. Anaalfissuur on anaalkanali limaskesta radiaalne defekt linea dentata-st distaalsemal. Esineb sagedamini noortel ja keskealistel. Areneb defekatsioonil tekkinud pindmisest rebendist, mille paranemist takistab seesmise sfinkteri kõrgenenud toonus. Rebend võib tekkida nii kõhukinnisuse kui ka -lahtisuse korral, kui anaalkanal peab väga kiiresti või ülemääraselt avanema. Sümptomid: Väga tugev valu defekatsiooni ajal ja veelgi enam pärast defekatsiooni, mis võib püsida tunde. Valu võrdlus: justkui väljaheide asemel oleksid klaasikillud. Intensiivse valu tõttu tekib hirm seoses defekatsiooniga. Esineb mõõdukas koguses heleda vere eritus. Diagnoos: Kliiniline pilt on hästi tüüpiline. Fissuur sageli nähtav välisel vaatlusel. Võimalusel peaks teostama