Lambert'iga. Tema vabameelsus põhjustas õukonnas alatihti intriige ning pingelised olid suhted ka kuningaga, ent tänu oma talendile Lully viimase ebsoosingusse ei sattunud. Lullyl oli teadaolevalt kolm poega Louis, Jean-Louis ja Jean-Baptiste Lully II. Surm 8. jaanuaril 1687 juhatas Lully Louis XIV tervenemise auks Ambroosiuse hümni, mille käigus põhjustas jalga tabanud taktikepp põletiku. Hoolimata haava ohtlikkusest keeldus Lully jala amputeerimisest, mistõttu levis gangreen peagi üle terve keha, põhjustades helilooja surma 22. märtsil 1687. Looming 5 Lully kuulus barokiajastu heliloojate hulka, kelle muusikas kohtab tihti tollele ajastule omast võtet basso continuo't. Lully loomingut iseloomustab jõulisus, emotsionaalsus ja rütmikus. Tänu Lullyle kogusid õukondades populaarsust tempokad tantsud. Oluline oli Molière'iga koostöös
Surm Kui Lullyst sai 1680.aastal Louis XIV sekretär, millega kaasnes ka tõusmine aadliseisusesse, oli ta endale kogunud kõik tiitlid, mis tol ajal ühele muusikule võisid kuuluda. Lully on läinud ajalukku suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. 8. jaanuaril 1687 juhatas Lully Louis XIV tervenemise auks Ambroosiuse hümni, mille käigus viskas ta dirigeerimissaua vastu maad, mis tabas ta jalga ja põhjustas põletiku. Hoolimata haava ohtlikkusest keeldus Lully jala amputeerimisest, mistõttu levis gangreen peagi üle terve keha, põhjustades helilooja surma 22. märtsil 1687. Looming Lully kuulus barokiajastu heliloojate hulka, kelle muusikas kohtab tihti tollele ajastule omast võtet basso continuo't. Lully loomingut iseloomustab jõulisus, emotsionaalsus ja rütmikus. Tänu Lullyle kogusid õukondades populaarsust tempokad tantsud. Oluline oli Molière'iga koostöös tekkinud uus zanr komöödiaballet, mis ühendas nii teatrit, balletimuusikat kui ka komöödiat
Samal ajal kirjutas ta ka muusikat ja tegi endale nime heliloojana. 1661. aastal detsembris sai temast Prantsusmaa kodanik. 1672. aastal lõi ta Kuningliku Muusikaakadeemia. Lully suri 1687. aastal 22. Märtsil pärast oma kontertit Pariisis, kus ta esines kuninga auks korraldatud konsterdil, kus tähistati kuninga tervenemist haigusest. Seal kontserdil lõi ta kogemata endale taktikepiga vastu jalga( vaata Lisa 2), mille tagajärjel ta suri, kuna Lully keeldus jala amputeerimisest. 2.2 Looming Ta kirjutas oopereid, õukonna ballette, komöödiaballette, tantsusi, motette, süitisid ja pühamuusikat. Kuna ta oli barokki aja helilooja, siis ka tema kasutas palju Basso Contioun'si . Lully kasutas oma ooperites libretosid, mis olid enamasti kirjutatud Philippe Quinault'I poolt. Koostöös Moliere'ga lõid nad uue muusika zanri komöödiaballetti. 4 ooper "Isis" ooper " Roland" ballet "Les plaisirs " komöödiaballett ""Les facheux"
rõõmuks välja jagada. See vihastas HE-d. T ja M lasid suure pesukausi suppi täis panna. Samuti sai igaüks palju sigareid, sigarette ja närimistubakat. Hiljem lähevad P, L ja A oma kaaslast KE-d vaatama, kes sai kuuli reide. Nad võtavad kaasa ka tema asjad. Kohale jõudes selgub, et KE jalg on amputeeritud ja ta ise on suremas. KE kurdab, et ta kell on varastatud. M leiab KE nahast lendurisaapad üles ja tahab neid endale saada. Nad ei julge aga KE-le jala amputeerimisest rääkida ja M lõpetab saabaste lunimise. Kuna KE-l on valud, siis minnakse sanitariga rääkima, et talle süst tehtaks. Pärast altkäemaksuks sigarettide andmist sanitar nõustub. II Paul mõtleb sõjast ja on masendunud. Ta arutleb, et kuna nad on kistud sõtta koolipingist, on nende elu pooleli jäänud ja nad ei tea, mis neist pärast sõda üldse saab. P meenutab sõjaväkke minekut. Ta meenutab, kuidas HI (eraelus kirjakandja) nendega kasarmus noris ja neid vihkas
rõõmuks välja jagada. See vihastas HEd. T ja M lasid suure pesukausi suppi täis panna. Samuti sai igaüks palju sigareid, sigarette ja närimistubakat. Hiljem lähevad P, L ja A oma kaaslast KEd vaatama, kes sai kuuli reide. Nad võtavad kaasa ka tema asjad. Kohale jõudes selgub, et KE jalg on amputeeritud ja ta ise on suremas. KE kurdab, et ta kell on varastatud. M leiab KE nahast lendurisaapad üles ja tahab neid endale saada. Nad ei julge aga KEle jala amputeerimisest rääkida ja M lõpetab saabaste lunimise. Kuna KEl on valud, siis minnakse sanitariga rääkima, et talle süst tehtaks. Pärast altkäemaksuks sigarettide andmist sanitar nõustub. II Paul mõtleb sõjast ja on masendunud. Ta arutleb, et kuna nad on kistud sõtta koolipingist, on nende elu pooleli jäänud ja nad ei tea, mis neist pärast sõda üldse saab. P meenutab sõjaväkke minekut. Ta meenutab, kuidas HI (eraelus kirjakandja) nendega kasarmus noris ja neid vihkas
annaabi.ee 
