· Proopria (sidekoelislihaseline) Seemnejuha: 1. Limaskest (pikikurdudega) · Kaherealine prismaatiline epiteel · proopria 2. Lihaskest · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest Ureetra 1. Limaskest · Mitmerealine prismaatiline epiteel · Proopria Munajuha ampullaarosa: 1. Limaskest · Ühekihiline prismaatiline epiteel (ripsmetega ja ripsmeteta rakud) · Proorpia (moodustab kõrgeid omavahel anastomosseeruvaid kurde) 2. Lihaskest · Tsirkulaarkiht · Pikikiht 3. Serooskest Emakas: 1. Endomeetrium · Ühekihiline prismaatiline epiteel · Proopria (uteriinnäärmed) jaguneb funktsionaalkihiks ja basaalkihiks 2
Näärmete tubualveolaarsete lõpposade vahel on interstitsiaalses sidekoes rohkesti erinevas suunas kulgevaid silelihasrakkude kimpe. Näärmete lõpposade epiteel on ühekihiline kuubiline või silindriline. Mõnede lõpposade valendikus on ümarad kontsentrilise ehitusega moodustised – prostata kivid e konkremendid. Prostata näärmed suurenevad progresseeruvalt alates umbes 45 eluaastast ja võivad muutuda väga suurteks. 1. Viljastumine Tavaliseks viljastumiskohaks on munajuha ampullaarosa. Viljastumine kestab umbes 24 tundi. Sperm läbib kiirtepärja, toimub akrosomaalne reaktsioon. Sperm läbib zona pellucida, mille järel toimub kortikaalne reaktsioon, tekib viljastusmembraan, mis ei ole läbitav teistele spermidele. Spermi pea kontakteerub sekundaarse ootsüüdi pinnaga, spermi ja ootsüüdi plasmamembraanid liituvad. Sekundaarne ootsüüt lõpetab meiootilise jagunemise, tekib emaspronukleus. Spermi saba degenereerub ja temast moodustub isaspronukleus. Emas- ja
munasarjale - anteflexio – emakakeha ettepaine emakakaela pikitelje suhtes Asend ja kulg SEINA EHITUS - kitsenenud osa kulgeb emakast kuni vaagnaseinani horisontaalselt Endometrium – limaskest - ampullaarosa tõuseb mööda vaagna külgseina (munasarjast eespool) üles - ühekihiline silinderepiteel (emakaõõnes ripsmetega) - lehter pöördub munasarja ülaotsa kohalt taha alla - lamina propria SEINA EHITUS - puudub lamina submucosa
emakaõõnega. Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse. Munajuha asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Munajuha kõhtmine suue asetseb munasarja läheduses, on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, kusjuures tekib 15-20 narmast. Üks narmastest on teistest pikem ja ulatub vahetult munasarja vaba servani. Lehtrile järgneb laienenud osa - ampullaarosa ( ~2/3 munajuha kogupikkusest), mille läbimõõt on 6-10 mm. Siin toimub munaraku viljastamine ja siin toimuvad ka vililase arenemise varajased staadiumid. Järgneb kitsuse osa (läbimõõt ~3 mm). Kitsuse osa ulatub emakani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina ja avaneb emakaõõnde. Munajuha emakaosa on kitsaim osa läbimõõduga 1 mm ja pikkusega 1,5 cm. Munajuha seina ehitus: Limaskest moodustab arvukaid pikikurde ja on kaetud ripsepiteeliga.
annaabi.ee 
