sagedusmodulatsiooni juures põhjustas amp. Muutumine kandevlaine sageduse muutumise. Matemaatiline analüüs näitab, et faasmoduleerimisel tekib lõpmatu arv külgsagedusi, mis asetsevad kandva suhtes sümmeetrilieselt ning mille amp. Väärtused on sõltuvuses faasideviatsioonist. 1.4 KVADRATUUR-AMPLITUUD MODULATSIOON e. QAM QAM-i puhul kasutatakse kahe moduleeriva signaali edastamiseks kahte kandvat laine, mis on 90 kraadises nihkes üks teisest. Kandevlaineid moduleeritakse amplituudmodulatsiooniga. Hiljem summeeritakse kaks moduleeritud signaali ja kokku saadakse signaal, mis on nii amplituud kui ka faasmoduleeritud. 1.5 SINGLE-SIDEBAND MODULATSIOON e. SSB SSB on täiustatud versioon AM-ist, mille puhul kandva laine ja kahest ühe külgriba kaotamisega hoitakse kokku sagedusriba laiust ja saatja võimsust. 2. DIGITAALMODULATSIOONID Digitaalmodulatsiooni korral moduleeritakse pidevat kandevõnkumist digitaalsümboleid kandva signaaliga. Signaal oleneb sümbolitest, millel on
lõigatud kindla vahemaa tagant augud, mis olid täidetud halva magneetilise läbitavusega materjaliga, keerles kiiresti, möödudes mähistest, lastes kord rohkem, kord vähem magentvälja läbi. Need muutused aga indutseerisid voolu mähistes. Kuna ketas keerles üsna kiiresti ning auke oli palju, oli väljundsagedus võrdlemisi suur.[5] Alexandersoni generaator tekitas kandjalainet sagedusega 100kHz, mis oli piisav , et amplituudmodulatsiooniga inimhäält edasi kanda. Esimese põlvkonna seadmete võimsuseks oli 50kW ning need ehitati aastal 1906 [5] Signaali vastuvõtmiseks kasutati sel ajal n.ö. kristallvastuvõtjaid, mis koosnesid pikast antennist, häälestuspoolist, detektorkristallist (enamasti galeniit) ja kõrvaklappidest või kõlarist. Eriliseks muudab need vastuvõtjad nende lihtsus ning see, et nad ei vaja eraldi toiteallikat, kuigi mõnikord oli vajalik signaali võimendamine peale vastuvõtmist, seda
vastuvõtja modem saab demodelleerida saadud signaalid digitaalseteks andmeteks. Modemi kasutus alad Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 300-3400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM)-, sagedus(FM)- ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Millised on erinevad modemid Modemeid on kahte põhitüüpi: · Lairiba modemid. Lairiba modemid ühendatakse kas kaabliga või digitaalse abonentliiniga (DSL) ning need pakuvad kiiret juurdepääsu Internetile. · Sissehelistusmodemid. Sissehelistusmodemid loovad Internetiga ühenduse telefoniliini abil tavaliselt palju aeglasemalt kui lairiba modemid. Kuidas liigitatakse modem
kiiruseks kuni 9600 bit/sek saavutades lae 33,6 kbit/s, mida korralikult analoogliinid suudavad läbi lasta. Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 3003400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM), sagedus(FM) ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Modemite andmeedastuskiirused olid veel 45 aastat tagasi 9 600 bit/s. Seejärel modemid 14 400 ja 28 800 bit/s ja tänaseks üle 30 000 bit/s. 33,6 kbit/s on lagi mida korralikud analoogliinid suudavad läbi lasta. Uus tehnoloogia 1997 aastast võimaldas andmete eelpakkimise tõttu tõsta analoog telefoniliinis edastuskiirust 56 kbit/s ni (kuni 72 kbit/s). Põhiparameetriteks on veel: ühilduvus (asünkroon, sünkroon jt); sobivus
esmajoones kasutatav kodustes tingimustes ja väikestes asutustes (SOHO) Kuigi 802.11a töögrupp alustas tööd enne 802.11b töögruppi jõuti kasutatava tulemuseni hiljem, 2001 aasta lõpus. Edastuskiirust on suurendatud teoreetilise kiiruseni 54 Mb/s. Keskmine läbilaskevõime on 20 kuni 36 Mb/s. Standardi 802.11a kohaselt kasutatakse sagedust 5,8GHz. Modulatsiooniviisina kasutatakse OFDM (orthogonal frequency division multiplexing) ortogonaalset sagedusmultipleksimist koos kvadratuurse amplituudmodulatsiooniga (QAM). Kasutatakse 12 üksteisega mittekattuvat kanalit. Madalamate sagedustega võrreldes on väiksem peegelduste mõju levile. 802.11a võrkude tegevusulatus on kõrgema kasutatava sageduse tõttu väiksem, ulatudes 90 meetrini. Standardid 802.11a ja 802.11b ei ole omavahel ühilduvad Standard 802.11g kinnitati 2003 aastal. See on ühilduv standardiga 802.11b ja võimaldab teoreetilist edastuskiirust 54Mb/s (praktiliselt 20 kuni 30 Mb/s) ning töötab sagedusalas 2,4 GHz. 802
esmajoones kasutatav kodustes tingimustes ja väikestes asutustes (SOHO) Kuigi 802.11a töögrupp alustas tööd enne 802.11b töögruppi jõuti kasutatava tulemuseni hiljem, 2001 aasta lõpus. Edastuskiirust on suurendatud teoreetilise kiiruseni 54 Mb/s. Keskmine läbilaskevõime on 20 kuni 36 Mb/s. Standardi 802.11a kohaselt kasutatakse sagedust 5,8GHz. Modulatsiooniviisina kasutatakse OFDM (orthogonal frequency division multiplexing) ortogonaalset sagedusmultipleksimist koos kvadratuurse amplituudmodulatsiooniga (QAM). Kasutatakse 12 üksteisega mittekattuvat kanalit. Madalamate sagedustega võrreldes on väiksem peegelduste mõju levile. 802.11a võrkude tegevusulatus on kõrgema kasutatava sageduse tõttu väiksem, ulatudes 90 meetrini. Standardid 802.11a ja 802.11b ei ole omavahel ühilduvad Standard 802.11g kinnitati 2003 aastal. See on ühilduv standardiga 802.11b ja võimaldab teoreetilist edastuskiirust 54Mb/s (praktiliselt 20 kuni 30 Mb/s) ning töötab sagedusalas 2,4 GHz. 802
absoluutväärtustes, vaid määratakse kindlaks selle suhteline asukoht eelmise biti faasi suhtes. Modemi teiseks põhifunktsiooniks on demoduleerimine, see tähendab digitaalsignaali algkuju taastamine selle moduleeritud kujult. Selleks kasutatakse vastavaid detekteerimis- ja filtreerimislülitusi, mis on tundlikud kandesignaali amplituudi, sageduse või faasi muutustele. Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Sellise sagamodulatsiooni korral igale eri faasiga signaaliühikule vastab mitu eri suurusega amplituudi. Kui faasinihet muuta näiteks 45 kraadi kaupa, siis saadakse 8 faasi suurust, mis koos kahe amplituudiväärtusega annab 16 eri väärtust (nn. kvadratuurmodulatsioon). Kõige uuemates modemites kasutatakse kvadratuudmodulatsiooni teisendeid, kus on tagatud veaavastamine ja parandamine. Pakkimine Pakkimine vähendab telefoniliinide kaudu edastatavate andmete mahtu ja seetöttu
annaabi.ee 
