Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja poolvarjulises kohas, eelistab head niiskusreziimi ja toitaineterikast, liivasegust, vett läbilaskvat mulda. Kõik begooniad on väga soojalembelised taimed, seetõttu ei tohi neid enne öökülmade möödumist õue istutada. Kasutatakse peenra- või äärelillena. Olenevalt kompositsioonist sobib alatiõitsev begoonia nii aktsenttaimeks kui ka täitetaimeks või kasvatamiseks pottides-amplites. Joonis 1. alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) (http://static1.nagi.ee/i/p/304/25/0760629378db90_l.jpg) -mugulbegoonia (B. × tuberhybrida) 1 f
sõrmjagused, meenutavad hobukastani omi. Õied valged, väikesed, asuvad suurtes õisikutes, mis võivad kasvada kuni 1 m kõrguseks. Vajab parasniisket, huumusrikast pinnast. Kasvab nii päikesepaistel kui ka täisvarjus. SAXIFRAGA X ARENDSII - ARENDSI KIVIRIK • Moodustab väikestest leherosettidest tiheda padjandi, mis on kaetud arvukate õitega peenikestel õisikukandjatel. Parim kasvukoht oleks väikese künka peal. Sobib kasvatamiseks ka amplites, lillepottides, talveaias. Parim kasvukoht on päikese käes, sobib ka poolvari. AGERATUM HOUSTONIANUM - MEHHIKO PÄSMASLILL • Päsmaslille tihe ja hästi harunenud puhmas kasvab olenevalt sordist 10- 75cm kõrguseks. Vastakad, veidi munajad lehed on karedakarvased. Niidipusa meenutavad korvõisikud (veel avanemata õisikud näevad välja kui nööbid) on koondunud lehtede kohal asetsevatesse, kuni 10 cm läbimõõduga kännasjaisse liitõisikutesse
Teena soovitatakse teda kõhulahtisuse, suu- js kõripõletike, aga ka köha ja bronhiidi puhul. Kompressidena ja lahusena kasutatult aitab ta väikeste haavade, muljumiste ja mädapaisete ravimisel. Vanniveele lisatud tüümianiõli aitab kaasa hingamisteede haiguste, reuma ja üldise kurnatuse leevendamiseks Muud kasutusalad Kasutamine haljastuses aed-liivateed võib kasvatada ka teeradade ääristaimena või amplites Muu oluline informatsioon aed-liivatee ürt ja temast valmistatud eeterlik õli on suures koguses mürgine. Aed- liivatee põhjustab harva allergilisi reaktsioone, kuid võib halvasti mõjuda kilpnäärmehaigetele Foto 4 HARILIK IISOP
Kui siiski on vaja väetada, on piisavaks lämmastikukoguseks tavaliselt 0,5 kg 100 m istutusala kohta. Lämmastikukogust tuleks mõnevõrra suurendada, kui eeloleval vegetatsiooniperioodil on kavas puittaimede tugev noorenduslõikus. Arvestada tuleb sedagi, et mõõdukuse piires püsiv väetamine soodustab mükoriisa arengut. Kasvupinnaste lupjamisvajadust esineb küllalt harva; tingimata vajalik on see vaid juhtudel, kui taimi kasvatatakse turbasubstraadil: konteinerites, amplites, turbaaladel jms. Ka sõredatele kasvupinnastele rajatud spordi- ja golfimurude pH-taset tuleks aeg-ajalt kontrollida. Linnahaljastuse puhul on täheldatud, et pigem esineb probleeme pinnase liigse aluselisuse kui happesusega. Igal konkreetsel juhul tuleks lupjamise või sellest loobumise otsus teha mullaanalüüsi põhjal. 100
annaabi.ee 
