d) Ribosoome lõikav ensüüm 6. Millised järgnevatest meetoditest sobivad nukleiinhapete detekteerimiseks a) Absorptsiooni mõõtmine =260 nm juures b) Biotiini või digoksigeniiniga märgitud DNA kemoluminestsents c) Kõik meetodid sobivad d) Radioaktiivselt märgitud nukleiinhapete autoradiograafia e) Flourestsentsmärgisega märgitud nukleiinhappe ergastamisel saadud valguse emissiooni mõõtmine fotodetektori abil 7. Kui teatud fragmendi amplifitseerimiseks inimese genoomsest DNA-st polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR-i), siis saadi reaktsiooni tulemusel lisaks oodatava suuurusega fragmendile veel mitmeid erineva suurusega produkte. Kuidas peaks muutma PCR-i protokolli, et saada lahti täiendavatest PCR-i produktidest? a) Tõsta DNA sünteesi temperatuuri 70°C-lt 74°C-ni b) Tõsta DNA sünteesiaega kolmelt minutilt nelja minutini c) Vähendada PCR-i tsüklite arvu 30-It 24-ni
98. Rakud lüüsitakse puhvris, mis sisaldab SDS-i (lahustab rakumembraanid), NaCl, EDTA-d (inhibeerib nukleaase) ja proteinaas K-d (lagundab valgud) pidevalt segades 37°C või 55°C juured. DNA sadestatakse isopropanooliga, mille tulemusena tekkib lahusesse DNA pundar, mille saab otsiku abil tõsta puhtasse tuubi. DNA lahustamiseks kasutatakse enamasti Tris-HCl puhvrit EDTA-ga. 99. DNAd saab edasi kasutada genotüüpiseerimiseks, mingite lõikude amplifitseerimiseks, kloneerimiseks jne. 100. 101. RNA eraldamine imetajarakkudest 102. RNA eraldamiseks kasutatakse tänapäeval enamasti spetsiaalseid komplekte ehk kitte. Kasutatakse ka vedelat lämmastikku. RNA eraldamisel on väga oluline hoida puhtust, sest RNAaase on peaaegu igal pool ja RNA laguneb suhteliselt kergesti. 103. RNAd kasutatakse enamasti cDNA sünteesiks ja seda omakorda amplifitseeritakse, et määrata erinevate mRNA-de ekspressioonitasemeid rakkudes. 104. 105
Rakud lüüsitakse puhvris, mis sisaldab SDS-i (lahustab rakumembraanid), NaCl, EDTA-d (inhibeerib nukleaase) ja proteinaas K-d (lagundab valgud) pidevalt segades 37°C või 55°C juures. DNA sadestatakse isopropanooliga või etanooliga, mille tulemusena tekkib lahusesse DNA pundar, mille saab otsiku abil tõsta puhtasse tuubi. DNA lahustamiseks kasutatakse enamasti Tris-HCl puhvrit EDTA-ga. DNAd saab edasi kasutada genotüüpiseerimiseks, mingite lõikude amplifitseerimiseks, kloneerimiseks jne. RNA eraldamine imetajarakkudest RNA eraldamiseks kasutatakse tänapäeval enamasti spetsiaalseid komplekte ehk kitte. Võib kasutada ka Trizol vms. reagenti, mille põhimõte on RNA ekstraheerimine guanidiin- isotiotsüanaadi ja fenool-kloroformiga. Kasutatakse ka vedelat lämmastikku. RNA eraldamisel on väga oluline hoida puhtust, sest RNAaase on peaaegu igal pool ja RNA laguneb suhteliselt kergesti.
3. DNA polümeraas muudab praimeritevahelised üksikahelalised lõigud kaheahelalisteks, tavaliselt 70-72 kraadi juures 90 sekundit PCR- meetod võimaldab oluliselt lihtsustada DNA- järjestuse analüüsi, sest uuritava materjalina on võimalik kasutada üliväikest DNA hulka. Tänapäeval kasutakse Taq- polümeraasi. Kasutatakse DNA amplifitseerimiseks in vitro tingimustes. 46. Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnoloogiat? PCR võimaldab oluliselt lihtsustada DNA-järjestuste analüüsi, sest uuritava algmaterjalina on võimalik kasutada üliväikest DNA hulka. Kiirendab sekveneerimist. Saab teha miljoneid DNA koopiaid mõne tunniga. Muudes valdkondades: bioloogilise isaduse tuvastamine, kohtueskpertiisides, suguhaiguste diagnoosimisel. 47. Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist?
pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas 4. Milliste nakkushaiguste diagnoosimisel on nukleiinhappe amplifitseerimise meetodid asendamatud? Bakteriaalsete: kuna ribosoomide järjestused on erinevate bakterite liikide korral erinevad, saab rRNA järjestuse põhjal liike määrata. Kui mikrokannukeses olevas uuritavas proovis on RNA molekul olemas, siis ta spiraliseerub kaksikheeliksiks, mille