aina ühest kohast teise kohta ära. See komöödia sai aluseks prantsuse kirjaniku Moliere'i komöödiale ,,Ihnus". Situatsioonikomöödiaks, milles tähtsal kohal on isikute äravahetamine, näiteks on see ,, Menaechmused"- lugu räägib kaksikvendadest, kellest üks läheb poisikesena reisil kaduma. Kuid teisele vennale, Sosiklesele, antakse kadumaläinud venna mälestuseks tolle nimi, Menaechmus. Puhas intriigikomöödia on ,,Pseudolus", seevastu ,,Amphitruo", mille põhjal Moliere lõi oma ,,Amphitryoni", on müüditravestia säilib müüdi sisu, luid muudetakse koomiliseks käsitlusevorme). Leidub puhtaid jante, et ka ühks nn liigutav komöödia ,,Sõjavangid" Publius Terentius Afer (u 190-159) sattus orjana Aafrikast Rooma, sai andeka noorukina hea hariduse ning see järgi lasti ta vabaks. Oma väga lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada kuus komöödiat, mis kõik on ka tänapäevani säilinud. Erinevalt
võttis? Üks vanemaid Rooma komöödia mõjutajaid on ilmselt Itaalia pinnal enne kirjanduslike komöödiate teket armastatud improvisatsiooniteatri alaliik festsenniinid. Festsenniinid olid rahvapärased pilkelaulud, mida esitati pulmades jm pidustustel vastulauludena; sõjaväe triumfirongkäikude järgsetel joomapidudel pseudoülistavalt triumfilauludena. Rooma komöödiates esineb massiliselt festsenniine jäljendavaid vaidlemisstseene ehk sõnasõdu, nt Plautuse komöödias Amphitruo lausa 14. Teine itaalia kultuuris levinud ja mantlikomöödiat mõjutanud improvisatsiooniteatri vorm on atellaan (fabula atellana), sisult rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega, kellest ükski polnud sümpaatne (veiderdaja, õgard, küürakas, tobu jne). Atellaanidest võetud joon on ka arvukate peaaegu lahendamatute süzeeliinide põimimine Rooma komöödias ning traagiliste müütide käsitlemine koomilises võtmes 103
Vaidlemisstseenid ja koomilised sõnasõjad, kus kasutati vigaseid suhtlemisstrateegiaid, jõudsid ka rooma komöödiasse. Teine improvisatsiooniteatri vorm, mida rooma komöödia kasutas, olid atellaanid, mis oli rahvalik jant kindlate negatiivsete tegelaskujudega (sellest kasvas hiljem välja commedia dell'arte). Atellaanidest on Rooma komöödiasse tulnud obstsöönsed teemad seoses armastusega ja moraalidefitsiit. Plautuse komöödia ,,Amphitruo" on tegelikult moraalitu tükk just atellaanlike elementide pärast, sest jumalad teevad selles inimestega inetuid tegusid ja kannatajate tunnete vastu ei tunne keegi huvi. 103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid? Proloog on lavastuse osa, mil kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju. Ta esitab publikule põhiandmed näidendi kohta: toimumiskoht, kreeka eeskujutekst ja selle autor,
kasutasid? Proloog: kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju. Publikule põhiandmed näidendi kohta: toimumiskoht, kreeka eeskujuteksti ja selle autori nimi, ladinakeelne näidendi nimi. Peategelase nimi ja eellugu, viited intriigi tegelastele ja lõpplahendusele. Eesmärk: viia publik tegelaste suhtes kõrgemasse positsiooni => meelelahutusefekt tegelaste eksituste läbinägemisest. Amphitruo proloog pikim Plautusel .151 värssi, s.t rohkem kui 1/10 näidendist) Ka detailseim proloog, sisuliselt põhjendust sel pole Publiku üleinformeerimine => tõmmata tähelepanu teksti kunstipärasusele. 104. Miks kujunesid Plautuse komöödiad antiikajal nii populaarseks? Nimeta vähemalt 5 põhjust. Universaalsed ja üldinimlikud teemad: armastus, petmine, truudus; kõrgemate jõudude roll inimese elus, vastuhaku võimalus; identiteedikriis
euroopalikule draamakunstile. Ta kirjutas vaid komöödiaid, millest meieni on jõudnud 21. Tema eeskujudeks olid uusatika komöödia loojad ning sageli kasutas ta kontaminatsiooni ehk mitmest näidendist/tekstist ühe kokku kirjutamine (kokkusulatamine). Tema komöödiaid: “Potikomöödia”(vaene vanamees leiab kullapoti ning kaotab meelerahu, peites seda aina ühest kohast teise), “Pseudolus”, “Amphitruo”, “Sõjavangid”. Terentius (Afer) – Aafrikast pärit ori Rooma senaatori juures, võimaldati haridus, sai vabaks. Leidis sõpru aristokraatide ja kirjanike juures. Kirjutas 6 komöödiat, ei lasknud alguses näidendit tutvustada. Humanist! – kujutas inimest inimlikult, „Olen inimene, midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks.“ – täiuslikkuse poole pürgival inimesel võib vigu olla. „Ämm“(tüdruk oli rase, peigmees arvas, et teda on petetud
annaabi.ee 
