Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"amortiseeruda" - 6 õppematerjali

Materiaalse põhivara mõiste ja arvelevõtmine - referaat
6
doc

Materiaalse põhivara mõiste ja arvelevõtmine - referaat

soetusmaksumus on 1 miljon krooni. Ettevõte võtab soetamisel väljavahetatavad komponendid arvele eraldi varaobjektina: D Põhivara (tootmisliin; amortiseeritakse 10 a. jooksul) 9 milj. D Põhivara (vahetatavad komponendid; 3 a. jooksul) 1 milj. K Raha 10 milj. Kolme aasta pärast kantakse väljavahetatavate komponentide jääkmaksumus (juhul, kui see veel ei ole jõudnud nullini amortiseeruda) kulusse ning uute komponentide soetusmaksumus (mis võib olla ka suurem või väiksem kui 1 miljon krooni) võetakse arvele uue varaobjektina. Sihtfinantseerimise teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 14. Kapitalirendi teel soetatud materiaalse põhivara soetusmaksumuse määramisel lähtutakse juhendist RTJ 9. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Juta Tikk, Finantsarvestus. Tallinn 2003 Alver, L., Alver, J

Majandus → Raamatupidamine
107 allalaadimist
AUTOHOOLDUSVAHENDID-TÖÖSTUSKAUBA REFERAAT
22
doc

AUTOHOOLDUSVAHENDID, TÖÖSTUSKAUBA REFERAAT

toimega. Kaitseb nahka lõhenemise ja kuivamise eest. Kasutamine: Hõõru kätele, kuni mustus kaob. Loputa ning kuivata. Pärast kasutamist sulge. Vältida sattumist silma 20 KOKKUVÕTE Tänapäeva kiires elutempos vajab inimene liiklemisvahendeid. Olgu selleks nii auto või jalgratas. Hoolitsust vajab kõik mis liigub ning samas ka kulub. Et mitte lasta oma sõidukil lasta roostetama minna, välimusel aeguda või amortiseeruda tuleb sarnaselt inimestelegi aeg-ajalt värskendada ning ennetada võimalikke muresid hooldusvahendite näol. Hooldusvahendite turu lai valik võib tekitada aga hoopis vastupidise efekti. Teadmatusest võib värskenduse asemel oma hinnalise sõiduki välimuse rikkuda ning kemikaalide ebaõige kasutamisega ka oma tervist rikkuda. Kindluse mõttes võib alati pöörduda hoolduseks teenindustesse, mis alati ei taga samuti saja protsendilist kvaliteedi garantiid.

Majandus → Kaubandus ökonoomika
41 allalaadimist
Anatoomia konspekt
5
docx

Anatoomia konspekt

Toimub jalapöia lähendamine ja eemaldamine ­ jala pendeldamine - mediaalse serva tõstmine ja lateraalse serva tõstmine. 111. Jala pikivõlvid ja ristivõlv, nende tähtsus. Joonis 25. Jalg toetub üksikutele punktidele ja nende punktide vahele jäävad võlvid. Pikivõlv ­ kannast kuni pöia lõpuni. Ristivõlv ­ I, IV, V pöialuu osa. Tähtsus - Jalg toetub seismisel kandluule + pöialuudele (I, IV ja V) ­ toetuspunktid, annab võimaluse amortiseeruda. Esimese pöialuu all on 2 seesamluud. 112. Skeletilihase kui elundi ehituse põhikomponendid. Joonis 3 Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kipmudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 113. Nimeta keha tähtsamad lihased ja nende funktsioonid. Joonis 26 ja tabel. 1- 4 seljalihased. 1. Lülisambasirgestaja - Kulgeb lülisamba kõrval mõlemal pool ­ sirgestab selga. Algab ristluult ja niudeluu harjalt

Meditsiin → Anatoomia
55 allalaadimist
Deformatsioonivuugid
16
pdf

Deformatsioonivuugid

DEFORMATSIOONIVUUKIDE RAJAMINE Praeguseks ajaks on mitmed firmad väljatöötanud erinevaid lahendusi deformatsioonivuukide rajamiseks. Iga firma pakub välja omapoolseid nägemusi koos vuugitäitematerjalidega vastavalt deformatsioonivuugi laiusele (pikenemine rohkem kui 2 cm ning vähem kui 2 cm). Eestis pakuvad oma lahendusi näiteks selliste firmade esindajad nagu Deckproof ja Trelleborg. Mitte ükski lahendus pole päris hooldevaba. Ilma korraliku hoolduseta võivad vuugid amortiseeruda, ning konstruktsiooni vastupidavus väheneb. On hästi teada, et deformatsioonivuugid on selline silla osa, millele saab omaks kõige tõsisem koormus, sest nendel on rataste otsene mõju (väljaarvatud väga väiksed vuugid). Tihtilugu on vuugid projekteeritud piiratud teadmistega nendele mõjuvatest koormustest ning seetõttu tehtud valesid valikuid ning vuugid ei pea vastu. Mujal maailmas tekitavad vuukidele kahjustusi maavärinad. Erinevad uuringud on näidanud,

Ehitus → Teerajatised
93 allalaadimist
Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale
16
doc

Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale

Iga pädev tööandja mõistab, et lõppkokkuvõttes on odavam teha kulutusi ohutu töökeskkonna nimel, et pärast õnnetust ei peaks raha lugema, kui palju see lõpuks maksma läks. 2.5. Peamised kuluartiklid 1. Inimeste vigastused · Esmaabi ­ peamiselt mõistetakse selle all oma töötaja saatmist esmaabikoolitusele. Esmaabi puhul maksavad ka esmaabi andmise vahendid lisaks ajale, mida kulutab töötaja esmaabi andmisele oma tööajast. Vahendeid võivad aga otsa lõppeda või amortiseeruda, mistõttu on see ettevõtja jaoks pidev ja kindel väljaminek; · Järelmõjud ­ üldjuhul naastakse pärast vigastusest paranemist tööle ning töötatakse edasi. Iseasi, kas sama edukalt ja kiiresti nagu varem. Õnnetuse järelmõjud võivad tähendada nii võimetust tööülesandeid täies mahus täita kui ka töötempo aeglustumist; · Töövõimetus ­ kui inimene on niimoodi vigastatud, et ta ei ole võimeline oma tööd jätkama, on

Meditsiin → Töötervishoid ja -ohutus
81 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

2.8.3 Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid Uste seisund uuritud hoonetes oli erinev, alates täielikult amortiseerunutest kuni algupäraste uste tänapäevaste koopiateni. Uste seisund oli üldistatult hea. Välisuste kahjustused olid suuremad, kui välisuksel puudus varikatus: uks oli suurema kliimakoormuse käes. 1990. aastatel on mõnedel puitmajadel välisuksed asendatud hoone välimusega sobimatute metallustega, millest paljud on jõudnud praeguseks juba omakorda tugevasti amortiseeruda. Vaheuste juures ei olnud korterite välisuksed valdavalt tuletõkkeukse nõuetele (EI 15, EI 30) vastavad. 2.9 Märjad ja niisked ruumid 2.9.1 Märgade ja niiskete ruumide lahendused Kanalisatsiooni- ja veevõrgu puudumisel ehitati kuivkäimlad 19 saj. lõpuni tavaliselt elamust eemale kas puukuuride otsa, pesuköögi taha, õuenurka vm. 19. 20. sajandi vahetusel hakati koridorelamutes käimlaid tuulekotta planeerima. Kanalisatsiooni ja

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun