Tänu oma nahakaudsele tegevusele aitab orgaaniline räni parendada pindmisi sidekirme funktsioone. See annab parema kaitse kliima kahjuliku mõju vastu: niiskus, külm, vihm ja õhurõhu muutused. Räni õhutab punaste vereliblede arvu kasvu, mis kaudselt parandab hapniku transporti – ja lihased saavad töötades tarbida suuremates kogustes hapnikku. Seetõttu kasvab nende jõudlus. Lülivahekettad toimivad amortisaatoritena: need on pideva kokkusurutuse olukorras. Iga plaat on vormitud kiud-kõhre väliseks kettaks – nimetatakse fibroosrõngaks (annulus fibrosus) – ja pehme sisemine struktuur, mis on säsine ja väga elastne, on nn säsituum. Kettad moodustavad jätkukohad lülidele, mis võimaldavad seljale erinevaid liikumisi. Nende ülesanne on neelata ka vertikaalsed 4 löögid olles surutud: need lähevad löögi mõjul korraks lömmi, suurenedes ja jaotudes
amortiseerides pehmendada mehhaaniliste jõudude mõju. Selgroog koosneb 24 lülist, millest 7 on kaelalülid, 12 rinnalülid, lisaks veel ristluu ja õndraluu. Selgroolülisid hoiavad koos lihased, kõõlused ja ligamendid. Selgroolülide vahel asuvad lülivahekettad ehk diskid, mis koosnevad fibroossest rõngast ja selle keskel asuvast zelatiini-taolisest säsituumast. Lülidevahelised kettad toimivad amortisaatoritena ja võimaldavad liigutusi, mille käigus säsituum paikneb diskis ümber selle ulatuse nagu seda võimaldab fibroosne rõngas, mille toeks on rohked sidemed. Skeleti muskulatuur katab ja stabiliseerib selgroogu kui liikuv lihaskorsett. Püsivad lihaspinged võivad tekitada füüsilise ja vaimse stressi, valu, põletiku, külmetuse ja traumad. Ülemäärasest lihaspingest, valest liigutusest ja puudulikust taastumisest häirib ainevahetus, kuhjuvad laguained, tekib hapniku ja
Puusaliigese painutus:niude- nimmelihas,reie sirglihas,rätseplihas. Ülajäseme langetamine-trapetslihase alumised kiud,eeslmise saaglihase alumised kiud,seljalailihas,suur rinnalihas. Samal ajal lülisamba rinna ja nimmeosa painutus.3.faasi lõpus algab keha sirutus,sirutatakse alajäseme liigeseid,kuid mitte hüppeliigeseid. Sirutatakse lülisammast. Ülajäse langeb alla peamiselt raskusjõu tõttu!4.MAANDUMINE:Ei toimu alajäseme täielikku sirutus-liigesed toimivad maandumisel amortisaatoritena. 63.KIRJELDAGE KERE LIHASTE TÖÖD SALTO TÕUKEFAASIS Kerele toimivad salto tõukefaasis lülisambasirgestaja, trapetslihas, pea- ja kaelarihmlihased. Suurem töö salto tõukefaasis toimub hüppe- ja pöialiigestest (taldmine painutus). Tugevalt töötavad sääre tagumise (tagumine sääreluulihas, pikk suurvarba painutaja, pikk varvastepainutaja) ja külgmise rühma lihased (lestlihas, pindluulihased). Väga lühiajaline, kuid tugev kontraktsioon
3.faasi lõpus algab keha sirutus, sirutatakse alajäseme liigeseid, kuid mitte hüppeliigeseid. Sirutatakse lülisammast. Ülajäse langeb alla peamiselt raskusjõu tõttu! Ülajäseme langetamine õlaliigesest: Kontsentriline: seljalailihas ja rinnalihas koos Ekstsentriline: deltalihas Õlavöötme langetamine: Kontsentriline: trapetslihase alumine osa Ekstsentriline: trapetslihas, harjaüline lihas 4.MAANDUMINE: Ei toimu alajäseme täielikku sirutus-liigesed toimivad maandumisel amortisaatoritena. Tähtis roll ekstsentrilisel tööl tasakaalu säilitamiseks: - reie nelipealihas (piirab põlve painutust) - suur tuharalihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas (piiravad puusa painutust) - sääremarja kolmpealihas (piirab jala sirutust, ette kaldumist) - Lülisambasirgestaja, pea- ja kaelarihmlihas, trapetslihas (väldivad kere kaldumist ette) 28. Klassikalise suusasammu anatoomils-funktsionaalne analüüs 1
annaabi.ee 
