seda, mis temaga kümme minutit tagasi juhtus. Seda üllatuslikum oli aga tulemus, et raskel Eesti psühholooge 8 Lisa 1 Eesti psühholooge kujul amneesiat põdevad patsiendid on ühes mälutestis sama edukad kui mälukahjustuseta inimesed (Warrington & Weiskrantz, 1968). Selgus, et amneesikutel puudub mälu vaid sedalaadi ülesannetes, mis nõuavad varem kogetu verbaalset ja teadvustatud meenutamist. Kuid sellised eksplitsiitsed küsimused nagu "Kas sa mäletad, mida sa tegid eile hommikul kell kümme" või "Kas sõna TUULELIPP oli selles nimekirjas, mida ma natukene aega tagasi näitasin" ei ole ainus viis, kuidas inimese mälu küsitleda. Amneesikule, samuti kui tervele inimesele, võib ette näidata jada sõnu, nagu TUULELIPP, KROKODILL, VIHMAVARI ja
- Semantiline – üldised teadmised maailma kohta - Protseduuriline – oskused, lihtne tingimine - Lühimälu/pikaajaline – objektide äratundmise praimimine, automaatne äratundmine - Primaarne – kerge juurdepääs hiljuti kogetud infole 2. Pikaajaline mälu Kuidas amneesiauuringud on tõendanud erinevate mälusüsteemide olemasolu? Erinevate ajuhaiguste korral on häiritud erinevad ajupiirkonnad. Probleemidest amneesiahaigetega: amneesikutel on halvenenud deklaratiivne õppimine kuid protseduuriline suhteliselt puutumatu; - Vilumused ei ole ainult protseduurilised vaid sisaldavad ka deklaratiivset teadmist – puutumatu ei ole alati ja ainult protseduuriline mälu - Praiming ei ole ilmselt protseduuriline mälu – lisaks leitakse amneesikuid kellel on ka hea deklaratiivse info õppimise võime aga häiritud episoodiline mälu. Amneesiaga seotud kortikaalsed piirkonnad.
Implitsiitne mälu – kergendatud juurdepääs olemasolevatele teadmistele seda kergendatust või selle põhjust teadvustamata - Protseduuriline (oskused, vilumused), Praiming, Tingitud reaktsioonid Implitsiitne mälu uurimismeetodid: – Lünksõnade täitmine – Lühiajaliselt esitatud sõnade äratundmine – Anagrammide lahendamine – Tagurpidi pööratud teksti lugemine • Praiming - Amneesikutel puudub mälu ainult sedalaadi ülesannetes, mis nõuavad varem kogetu verbaalset ja teadvustatud meenutamist. Lünkade täitmise ülesanne. Amneesiaks nim ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Mäluprotsessid – on mälu töö aluseks olevad informatsiooni säilitamist tagavad protsessid. 1. Salvestamine ehk kodeerimine (meeldejätmine) - võib toimuda tahtlikult või tahtmatult, meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja
- Eksplitsiitse mälu seotud aktivatsiooni suurenemisega hipokampuses, vasakus prefrontaalsagaras ja mediotemporaalpiirkonnas - Implitsiitse mälu ülesande puhul on registreeritud aktivatsiooni vähenemine erinevates piirkondades Sõnatüve jätkamise testis aktivatsiooni vähenemine bilateraalselt kukla-oimusagara piiril Kontseptuaalse praimingu korral aga vasakus frontaalses neokorteksis Tunnuseid et implitsiitne mälu on eriline mälusüsteem: - Praiminguefekt amneesikutel samas suur kui normaalne – kuigi ei mäleta lühiajaliseltki õppimise episoodi; eksplitsiitne mälu testides on nende tulemus halb kuid implitsiitse mälu testides hea - Normaalne KI-del funktsionaalne sõltumatus praimingu ja eksplitsiitse mälu vahel - Arenguline dissotsiatsioon – praimingu ja eksplitsiitse mälu vahel; implitsiitse mälu süsteem kujuneb ontogeneesis vara ja püsib kõrge eani
annaabi.ee 
