Bioloogia 11.05.2012 Närvisüsteem Inimese närvisüsteemiga seotud levinumad puuded ja haigused ning närvisüsteemi kahjustavad tegurid Neuroloogia on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga. Mäluhäired ehk amneesiad Mäluhäireid on mitut liiki: · Anterorgaadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida · Retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille koral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus) · Hüsteeriline amneesia väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne.). Sel juhul on alati tegemist pshüüikahäirega. Mäluhäirete tekkepõhjused · Aju vereringe häired arterite lupjumine st
Kui jäävad lüngad, siis täidame need ise ära, seda loogiliselt mõeldes. Info omandamist mõjutavad eelarvamuse, hoiakud, suhtumine. Mälujäljed võivad üksteise peale sattuda e interferents. Üks jälgedest selle tagajärjel kaob. Eristatakse kaht liiki interferentsi: varasem sündmus kustub ning mõjutab hilisemat; hilisem sündmus kustub ning mõjutab varajasema meeldejätmist. Mäluhäired e amneesiad: võib olla mitut liik: tagasihaarav kõike seda, mis toimus enne õnnetuse ei mäleta; edasihaarav möödunut mäletab, aga pikaajalisse mällu uut ei säili. Mäluhäired tekivad pärast õnnetust või haigust. Liigmälu inimesel tulevad välja selged mälestused ja ta ei saa seda kontrollida; vaegmälu inimesel on raskusi uue info omastamisega ja vana meeldetuletamisega. sageli on see haiguse tagajärg või vanadusest tingitud; joobemälu tagajärg; hüsteeriline
niisiis blokeeritakse mingid ühed engrammid teiste poolt ära ning seega takistatakse meil saada kätte mingit informatsiooni kuskilt. -) Inimeseselt inimesele leviv info kipub alati lühemaks ja lünklikumaks jääma ning inimesed kipuvad informatsiooni moonutama ja võib tekkida ka informatsiooni juurde, sest kui info kaob, siis uus levitaja püüab seda siduvamaks muuta, muutes/täiendades infot. * Mäluhäired ehk amneesiad näited: tagasihaarav (mingist hetkest enne ei mäleta seotud trauma nt löögiga pähe ja suure tõenäolsusega tuleb varasem meelde) ja edasihaarav (mingist hetkest edasi informatsioon pikaajalisse mällu ei salvestu) amneesia; liigmälu (pidevalt mingi mälestus kerkib tahtmatult üles seotud traumaga) ja vaegmälu (probleemid uue materjali salvestamisega ning ka vana meeldetuletamisega); joobemälulünk (alkoholi või muude keemiliste ainete tõttu ei salvestu mingi ajavahemikul
Pärilikkuse mõju ajukoore struktuurile Aju ja soolised erinevused - Kindlad soolised erinevused testisoorituses ………. V LOENG – MÄLU Ajalugu - Ebbinghaus – pani aluse mälu uurimisele. Mõttetute silpide õppimise meetod. Õpikõvera ja unustamise tervminid - Pärast tekkis mälu uueimise teatav seisak, arvati et mälu on inimese ja muu mateeria lahutamatu osa ja seda pole vaja eraldi uurida Amneesiad Anterograadne – edasihaarav - Võimetus ajuhakhjustuse järgselt formuleerida uusi mälestusi, omandada ja õppida uut infot. Retrograadne – tagasihaarav - Võimetus taastada ajukahjustustele eelnenud mälestusi - Ajaliselt piiratud retrograadne amneesia – mälestused enne traumat on mõjutatud erinevalt sõltuvalt sellest kui palju aega neist on möödunud (nt ei mäleta minuteid enne kui autoõnnetus vm oli)
annaabi.ee 
