Igal inimesel on sõnaõigus mingi tähtsa sündmuse otsustamisel või kaasa aitamisel. Kindlasti ei sa väita, et kas üks või teine ühiskonna kiht teeb midagi valesti või õieti, sest kõik mis me teeme ühiskonnas, teeme me seda enda nimel, et ühiskonnas oleks hea elada. Kindlasti oli Platonil oma seisukoht demokraatiast. Selliselt kuidas seletas Platon demokraatiat, mina ei nõustu. Platon ei soosinud, et ühiskonnas eksiks timukraatia, mis ammutaks demokraatia. Kõigil inimestel on võrdne õigus sündmustele kaasa rääkida. Rääkija ei tohiks olla ainult üks inimene, sest selle tulemusena ei soosiks võrdväärselt inimest kaasa aitama ühiskonna arenemisel. Kui ühiskond ei kaasaks persoone erinevast ühiskonna kihist, siis pole võimalik saavutada ühiskonna, mis on meie meele järgi.
Teise loengu mõiste Toopiline teooria Freudi inimene ,,inimese ehitus" ehk toopiline käsitlus Freudi elutöö algas kavatsusest luua loodusteaduslik psühholoogiateooria. Ta uskus, et on olemas eriline närvienergia, mis liigub organismis etteantud liine mööda ja allub kindlatele seadustele just nagu füüsikaline energiagi. Traumaatiline kogemus takistavat energia loomulikku voolu, mistõttu närvisüsteemis võib tekkida häireid, vaimuhaigusi. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia loomulik liikumine. Inimese ,,ehitus" nägi Freudi järgi välja järgmiselt: 1. Miski, Id (ladina keeles), Es (saksa keeles), st mitteteadvus, alateadvus... NAUDINGUPRINTSIIP. See oli üks Freudi kuulsamaid ,,leiutisi": eelmainitud psüühilise energia allikas, ürgne, puht looduslik osa inimeses, tungide asupaik. Inimene sünnib just säära...
Seega põhjendab Locke nende allikate ainupärasust vaatluse ja uurimisega ta lihtsalt ei leia ühtegi teistsugust ideed. 6) Kui last tähelepanelikult vaadelda, paistab silma, et ta ei mäleta oma esimesi, kaasasündinud ideid, puutudes kokku välismaailmaga. Kui enamiku ideede allikaks poleks väliskogemus, siis mäletaksid inimesed oma kaasasündinud ideid, kuid see ei seostuks neid ideid tekitatud kogemusega. Siis toetuks laps vaid oma kaasasündinud ideedele ja ammutaks väliskogemusest palju vähem ideid. Seega oleks ideede hulk oluliselt väiksem. 7) Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest, kui mitmekesiseid ideid suudavad pakkuda meid ümbritsevad objektid, samuti inimesest endast, tema sisemise meele omapärast. See sõltub sellest, kui palju välismaailmast saabuvatest ideedest reflekteerib inimene oma sisemise meelega, järelikult sellest, kas inimene suunab oma mõtted vaimu tegevusele.
magustatult, eriti hapude marjade puhul. Ka juurviljadest saab mahla pressida - nt peedist ja porgandist - neid mahlu on kõige tervislikum valmistada vahetult enne joomist ning külmpressitult. TERVIS TÄISTERATOODETEST Toidupüramiidi kõige alumisse ja laiemasse otsa kuuluvad leib, pastatooted, riis, kartul ja pudrud - just need tooted peaksid jääma inimese päevasest toidust kõige suurema osakaaluga. Seetõttu on ka oluline, et inimorganism ammutaks neist võimalikult palju vitamiine ja mineraale. Mille alusel aga valik langetada; millised leivad, saiad ja pastatooted on tervislikemad? Kui kartul välja arvata, siis leiva-saia, pastatoodete, riisi ja putrude valikul on peamiseks valikukriteeriumiks märksõna "täistera". Täisteratoodetes, nagu nagu nimigi ütleb, kasutatakse söögiks tervet viljatera - idu, tuuma (ehk tera sisu), aleuroonkihti (ehk terakesta) ning viljakestakihte. Bioväärtuselt on täisteratooted
Nendele migitele tingimustele, võimalikkusele see väikese kirjanduse kontseptsioon ka viitab. See ei pruugi ise veel kirjandus olla, need on võimalikud uued keele rajajooned, poeetika jne. Eesti kirjanduse sees on meil nt võru kirjandus, mis oma ideaalis ei peaks lähtuma mitte eesti kirjanduse poeetikast, vaid iseenda kultuuriliste arusaamade hulgast jne. See tähendab, et võru kirjandus ei imiteeriks eesti kirjanduse vorme, võtteid ja teemasid, vaid ammutaks need iseenda keelest ja traditsioonist. Kui lugeda nt Kauksi Üllet, siis ta kasutab esiteks oma keelt, kuid ka vormikeel on hoopis erinev. Tema eeskuju ei tule range vormiga eesti luulest, vaid pigem rahvalaulust ja sellisest traditsioonist. Väikse kirjanduse puhul võime rääkida ka eksperimentaalsest kirjandusest. Igasugune marginaalia, lahkarvamused moodustavad või võiks moodustada selle väikese kirjanduse. Loeng nr 7 (12.03.2008)
annaabi.ee 
