Nimeta 3 eestlaste vaenlast muistses vabadusvõitluses. Sakslased , taanlased, rootslased. Mis juhtus: 1201 ? Riia linna asustamine. (Alberti poolt asustati) 1208 ? Muistse vabadusvõitluse algus. 1210 ?Ümera lahing (eestlased võidavad) 21.sept 1217 ? Madisepäeva lahing.(eestlased kaotavad) 1219 ? Taanlased vallutavad Tallinna ( Valdemar II tuleb) 1227 ? Muistse vabadusvõitluse lõpp. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse ? Eestlastel polnud arenenud relvastust (piinamistorne, ammusid, raudrüüd, katapulti). Eestlastel polnud piisavalt liitlasi + venelased (ainukesed liitlased) jäid ka abiga hiljaks. Eestlastel on vähe oskusi ja vähe õpetajaid. Eestlastel polnud elukutselisi sõjamehi.
tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. Pealegi sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida. Nii oli saavutatud ka kaupmeeste ja rüütlite täielik kooskõla. 5. Vene vürstidel Nõudsid oma vürstide ülemvõimu tunnustamist ja neile andami maksmist. 2. Eestlased Ristisõdijad Kasutati ammusid ja heitemasinaid. Käes oli Kasutasid ammusid eelkõige enda linnuste oda, mõõk ja kaitsekilp. kaitsmisel ja teiste linnuste piiramisel. Seljas olid suhteliselt lihtsad riided, peal oli Käes olid oda, nuga või mõõk ja kilp. raudketist kaitsev rüü. Peas oli kiiver, mis Heitemasinad Euroopa kõige efektiivsemad kaitses nägu, või siis tavaline müts. Jalanõud sõjatehnikad sel ajal. olid võimalikult tugevad, et hästi kaitsta. Ka neil olid seljas suhteliselt lihtsad riided,
Vallutajad olid head diplomaadid, neil õnnestus alistada liivlaseid, latgaleid ning eestlasi, kasutades ära nende omavahelisi vastuolusid. Kindlasti sai eestlastele muistses vabadusvõitluses hukatuslikuks kehvem sõjatehnika. Ordurüütlid kasutasid selle ajastu kõige paremat ja täiuslikumat relvastust, eestlased pidid leppima lihtsate relvadega, isegi esimese kiviheitemasina ehitasid eestlased 1222.aastal taanlaste poolt maha jäetud kiviheitemasina järgi ning ammusid hakkasid eestlased kasutama alles vabadusvõitluse lõpulahingutes. Eestlaste sõjaväes puudus ühtsus. Enne lahingut olid eestlased üksteise juures röövretkedel käinud ja maakonniti ei saadud just kõige paremini läbi, puudus ühtne riik. Ordurüütlid, taanlased ning rootslased see eest hoidsid kokku ja võitlesid ühise eesmärgi nimel. Kui algselt olid suhted venelastega kehvad, siis hiljem korraldati nii Pihkva kui ka
Deminotiivid - vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit -u/-ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid - halvustavad, -rd/-kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid - vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva, rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et lehmad ammusid - muu - muhu). • kadalipp - rootsi k tähendab katan tänavat e kahelt poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop). • pankrot - saksa k bank - pink (juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi pink katki, et näidata, et temaga ei maksa tehinguid teha -> banko rotta Oma näide: 2 Genuiinne sõnavara Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), v-c-v (oko, ake..). Kõige
Deminotiivid vähendavad/hellitavad sõnad, kasutatkase suffixit u/ke (poisu, kallike, naisuke). Peioratiivid halvustavad, rd/kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva, rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et lehmad ammusid muu muhu). · kadalipp rootsi k tähendab katan tänavat e kahelt poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop). · pankrot saksa k bank pink (juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi pink katki, et näidata, et temaga ei maksa tehinguid teha > banko rotta Oma näide: !2 Genuiinne sõnavara Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), vcv (oko, ake..). Kõige lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti somaatilised e kehaos
annaabi.ee 
