mikroaerofiilsetes tingimustes, näiteks kihistunud veekogude põhjakihis. - Fiksatsioon- Fiksatsioon ehk fikseerimine on kudede ja rakkude surmamine ning konserveerimine teatud kemikaalidega (fiksaatoritega), külmutades või kuumutades, et nende struktuuri uurimiseks säilitada - Immobilisatsioon- bioaktiivse aine muutmine lahustumatuks, nii et säilib selle bioloogiline aktiivsus. NH4- ammooniumlämmastik NO3- nitraatlämmastik NH4NO3- ammooniumsalpeeter Fosfor · Arenguelement · Osaleb ainevahetuses;õitsemisel, valmimisel · 1t teravilja viib mullast ära 4-5kg/ha P · 1t rapsi viib mullast ära 7-8kg/ha P · Algallikaks mineraalid -aastas vabaneb 5-7kg/ha · Üldsisaldus mullas väga suur(kuni 3000kg/ha) sellest 1-3% omastatav · Kadu mullast (väljauhutmine) on väga väike · Norm - Oleneb mulla P-sisaldusest Keskmiselt 15-29kg/ha P Aeg sügisel
tahetakse saada rohkem saaki sest põllupinda üha vähem. *Poliitilised otsused. Kesade kasutuselevõtt- 3milj. ha põllumaad juures *Taimetoitainete tasakaal. Arengumaades tasakaalustatud väetised. Lisaks N-le veel P ja K *Kaubanduslike kultuuride kasv. börsikultuurid: mais, riis , nisu. Soja, suhkruroog, puuvill jt. *Biokütus- uus turg: biodiisel, biogaas,bioetanool jms. *Väetiste tööstus. Väetistes kasutatavate toiteelementide kasutamine tööstuses ( ammooniumsalpeeter) Teraviljakasvatuse tähtsus: *peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim. *konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt, allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber Strateegiline tooraine- enamik arenend riike suudavad end ise teraviljaga varustada , erandiks jaapan kes impordib 70% teraviljast Teraviljade vili Üheseemneline sulgvili, botaaniliselt teris
-max N norm võiks olla kuni 200 kg/ha , antuna mitmes osas -ühekordne norm ei tohiks ületada 70 kg/ha -esimest korda võiks väetada kevadel rohukasvu alguses, teine kord peale II või III karjatamisringi 4-5 päeva jooksul (loomad võivad peale tulla 2 nädala möödumisel) -viimane väetamine võiks olla augusti I pooles -sobivad väetised ammooniumsalpeeter, (karbamiid kevadel) -turvastunud mullal kõrrelisterikkale rohumaale - 100 kg/ha -fosfor ja kaalium -mida suurem on kamaras liblikõieliste osakaal, seda suurem on P ja K tarve (kõrrelisterohkes rohukamaras muutuvad P ja K puudusel ki- duraks väärtuslikumad liigid) -mida suuremad on N normid, seda rohkem kulub ka P ja K väetist -soovitav P ja K väetised anda sügisel peale karjatamisperioodi lõppu (toime 10-15% suurem)
48. taliteraviljade väetamine- talinisu on liigse happesuse suhtes tundlik, rukis võrdlemisi leplik, mistõttu on happelsitel muldadel lupjamine eelkõige vajalik nisu alla mineval põllul. Samuti reageerib talinisu hästi väetamisele. Mõlemad reageerivad väga hästi org väetisele, mida tuleks anda kvaliteetse sõnnikuna(40...60t/ha) kesakünni alla, juuli jooksul! Lämmasikväetised reeglina kevadel pealtväetisena (ammooniumsalpeeter), vältida tuleb üleväetamise ohtu ja sellega kaasnevat lamandumist. Fosfor ja kaaliumväetised tuleks anda vastavalt mulla väetustarbele kesakünni alla. Taliteraviljale võib anda PK väetisi ka varuväetisena, kui külvikorras rakendatakse nende perioodilist andmist. 11
Sõnnikut vajavad kartul ja juurviljad 40 60 t/ha, taliteraviljad 30 50 t/ha ja rohumaad rajamiseelselt 20-40 t/ha. Orgaaniline väetis tuleb mulda viia viivitamatult peale laotamist, et vältida toiteelementide kadusid. Orgaaniline väetis laotada väga ühtlaselt. Allapanuta orgaaniline väetis viia mulda koos põhuga. 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised · Lämmastikväetised neist on kõige suurem puudus muldades ja kõige tuntum on ammooniumsalpeeter (NH4NO3) · Fosforväetised kiirendavad saagi valmimist ja parandavad kvaliteeti · Kaaliumväetised taimed eraldavad mullast kõige rohkem kaaliumi, mis on vajalik süsivesikute moodustamiseks ja toitainete ladestumiseks juurikatesse, juurtesse, lehtedesse · Magneesiumväetised- klorofülli seisukohalt väga vajalikud Lubiväetiste kasutamine Künni alla Enne lubjalembeliste kultuuride külvi, viimase mullaharimise (kultiveerimise) alla
annaabi.ee 
