dermatiit ja ekseem). Soome Töötervishoiu Instituudi arstid L.Kanerva juhtimisel uurisiti 255 naisjuuksurit. Neil leiti: bronhiaalastma - kahel, allergiline nohu - kuuel, larüngiit ehk kõripõletik - ühel, allergiline kontaktdermatiit - kolmel, äärituslik kontaktdermatiit - viiel, kontakturtikaaria ehk nõgestõbi - kahel ja küünte kahjustus - ühel juuksuril. Nahahaiguste põhjuseks olid sagedamini koobaltkloriid, ammooniumpersulfaat, parafüneeldiamiin, 4- aminoasobenseen, tolueendiaminosulfaat, pürokateool, formaldehüüd, diaminotolueensulfaat ja lateks. Töötool säästab juuksuri selga ja jalgu. Londonis (St. John'i nahahaiguste kliinikus) uuriti 60 juuksurit, kel oli diagnoositud käteekseem. Neist 70% olid positiivsed mitu tööallergeeni, 37% oli positiivne nikkel, 35% parafenüleendiamiin, 10% ammooniumpersulfaat, 5% Peruu palsam ja 7% mitmesugused ravimid.
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused: Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega.Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Õlles alkoholisisaldus,autode heitgaaside sisaldus,vere glükoosisisaldus. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon: Gravimeetria-kaalanalüüs; Tiitrimeetria-mahtanalüüs; Elektroanalüütilised meetodid; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüsi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid. Kvantitatiivse analüüsi astmed: Meetodi valik-sõltub sellest kui täpset tulemust on vaja,mitu proovi teha. Proovivõtmine-kui suur kogus,siis mitmest kohast.Laboratoorse proovi saamine- proovide peenestamine;peenestatud proovide segamine;fraktsioonide valik analüüsiks. Proovi eeltöötlus-kuivatamine,peenestamine,homogeniseerimine. Paralleelproovid-ühest proovist tehaks...
Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine- Täiendavad (ehk abi) redutseerijad Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgam 2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine- naatriumvismutaat NaBiO3 NaBiO3 + 4H+ + 2e- = BiO+ + Na+ + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 S2O8 2- + 2e- = 2SO4 2- E0 = 2,01 V Lagunemisreaktsioon: 2S2O8 2- + 2H2O = 4SO4 2- + O2 + 4H+ naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2 H2O2 + 2H+ +2e- = 2H2O E0= 1,78 V Lagunemisreaktsioon: 2 H2O2 = 2 H2O + O2 Redutseerijate standardlahused- Redutseerijad reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Fe(II) lahused Mohri sool Fe(NH4)2(SO4)2.6H2O Fe(II) ammooniumsulfaat Oesperi sool FeC2H4(NH3)2(SO4)2.4H2O Fe(II) etüleendiamiinsulfaat
Tärklise kui indikaatori omadused. Sinine värvus vaba joodiga; värvitu jodiidiooniga 54. Täiendavad redutseerijad, nende kasutamine. Metallid: Zn, Al, Cd, Pb, Ni, Cu, Ag Reduktorid: Jonesi reduktor Zn amalgaam2Zn + Hg2+ = Zn2+ + Zn(Hg) Waldeni reduktor Ag, HCl hapet sisaldavad lahused, tekib AgCl kiht Ag pinnale 55. Täiendavad oksüdeerijad, nende kasutamine. naatriumvismutaat NaBiO3 + - + + NaBiO3 + 4H + 2e = BiO + Na + 2H2O ammooniumperoksüdisulfaat e. ammooniumpersulfaat (NH4)2S2O8 2- - 2- 0 S2O8 + 2e = 2SO4 E = 2,01 V Lagunemisreaktsioon 2- 2- + 2S2O8 + 2H2O = 4SO4 + O2 + 4H naatriumperoksiid ja vesinikperoksiid H2O2 + - 0 H2O2 + 2H +2e = 2H2O E = 1,78 V Lagunemisreaktsioon 2 H2O2 = 2 H2O + O2 56. Redutseerijate standardlahused. Redutseerijad: reageerivad õhuhapnikuga, seepärast kasutatakse tagasitiitrimist Fe(II) lahused Mohri sool Fe(NH4)2(SO4)2.6H2O Fe(II) ammooniumsulfaat
elektriväljas. Vee elektrolüüsil genereeritakse anoodil H+ ja katoodil OH-. Et keskkonna pH ei muutuks, peab see olema puhverdatud. Geeli põhikomponentideks on akrüülamiidi ja bis-akrüülamiidi segu (valgugeelide puhul 36,5:1, DNA ja RNA geelide puhul 19:1 enamasti), mis polümeriseerudes määravad poori suuruse. Lisaks sisaldab geel foreesi jooksupuhvrit, ning polümeriseerumise katalüsaatoreid APS (ammooniumpersulfaat) ja TEMED (tetrametüüö-etüül-diamiin). Geel koosneb kahest osast: kontsentreeriv geel, milles toimub valkude kontsentreerumine üheks kitsaks bändiks ja separeeriv geel ehk lahutav geel, kus valgud lahutatakse molekulmassi järgi. (Need osad erinevad teineteisest akrüülamiidi protsendi, puhvri kontsentratsiooni ja pH poolest.)