hulk taimedes kasvab. • Raskemetallid asendavad ensüümide molekulis olulisi metalliioone mistõttu ensüümide aktiivsus ning füsioloogiliste protsesside kiirused langevad. • Eriti tugevasti sõltuvad pH-st membraanides asuvad transportvalgud (aktiivsuse maksimum mingil kindlal pH-l (maksimumiga sõltuvus) • Happelises mullas omastab taim suhteliselt rohkem lämmastikku ammooniumioonina. pH on happelisem püsivalt niiskemas mullas (FAHM) • Taim suudab suhteliselt vähe reguleerida temperatuuri, aga: Mõnede sisetingimuste, sealhulgas PH osas püüab taim säilitada homeostaasi. Seda tagavad reguleeritavad ioonpumbad, eriti prootonpump, rakusisesed puhvermahtuvused, karboanhudraas. • * pH stabiilsus on eriti oluline mineraalainete omastamisel, sest membraanpumpadel on terav PH optimum (joonis tahvlile)
N-ringe hoiab üleval peamiselt organismide elutegevus. Ringe käigus muutub N o-a ja valents, moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid. Lämmastik on aminohapetest – valkude ehituskivid. Valgud on organismi ehitusmaterjal. DNA koostises. Lämmastikku leidub kõige rohkem: I – atmosfääris; II – litosfääris. Eluta loodusest loodusesse: Litosfäärist: vulkaaniline aktiivsus ja vete uhuv tegevus. Atmosfäärist seotakse inertne N2: mikroorganismide (nt mügarbakterid) poolt ammooniumioonina orgaanilise aine koosseisus; abiootiliste tegurite (nagu kosmiline kiirgus, langevad meteoriidid, välgulahenduse mõjul ammoniaagina maapeale) 5-20 kg N/ha aastat; inimese poolt: 1. Tahtlikult – väetiste tootmine, liblikõieliste kultiveerimine; 2. Tahtmatult – sisepõlemismootorite töö käigus. Tagasi elutasse: N vabaneb tagasi atmosfääri bakteriaalsel denitrifikatsiooni; ammoniaagi lendumisel põllumajandusest (sõnnikust, virtsast); vulkaanide tegevusel.
fsikalisi (struktuur, agregatsioon, niiskusesisaldus) omadusi. MOA lagunemiskiirus aastas on aeroobsetes tingimustes 2-5%. Protsess on tugevalt seotud temperatuuriga. Anaeroobsetes tingimustes on MOA lagundamine vga aeglane ning taimejnused akumuleeruvad mulda/pinnasesse. 1.2. LMMASTIKURINGE Aineringes esineb lmmastik peamiselt jrgmistes vormides: molekulaarne lmmastik N2, orgaaniliste hendite lmmastik (taimedes, loomades, mikroobide biomassis ja mulla orgaanilises aines) ning nitraadi-ja ammooniumioonina. Mulla orgaanilises aines esineb lmmastik paljude erinevate henditena, milledest ligi pool on tpselt identifitseeritavad. N-ringe vib vaadelda koosnevana kolmest alaringest: Elemendi ringe on bioloogiliste oksdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonidega seotud lmmastiku ja molekulaarse lmmastiku muundumine erinevateks keemilisteks vormideks. Fototroofne ringe on taimede poolt lmmastiku omastamine, mille liikumapanevaks juks on fotosntees. Anorgaaniline lmmastik muudetakse
miks see on vajalik? Mügarat ümbritseb parenhüümsete rakkude kiht, mis on hapnikule raskesti läbitav. Rakkudes on vaja hapnikku, et saaks toimuda energia tootmine (ATP süntees mitokondriaalses ETA-s). Hapniku transport ahelasse toimub leghemoglobiini vahendusel. bakteroidi tsütokroomi oksüdaas seob O2 madala afiinsusega. Fe ja MoFe valgu katalüütiline aktiivsus pärsib O2 sisaldus keskkonnas. 40. Millisel kujul on omastavad taimed mullast lämmastikku? Võivad omastada nii ammooniumioonina kui nitraatioonina. Kui pH on aluseline või nõrgalt happeline, siis on eelistatud nitraatide omastamine, kuna nitrifitseerijad bakterid konverteerivad ammoniaagi nitraadiks. Happelises keskkonnas on nitrifitseerijate bakterite elutegevus pärsitud ja taimed omastavad rohkem ammooniumioone. 41. Kirjutage nitraadireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand Nitraadi redutseerumine ammooniumiks kulgeb astmeliselt. Esmalt redutseeritakse nitraat nitritiks nitraadireduktaasi toimel
hästi dissotseeruvad, on lämmastik väga liikuv element. Organismides on lõviosa lämmastikust valkude koosseisus (meenutagem, et igas aminorühmas on lämmastikuaatom). Laguahelas hoolitsevad immobiliseeritud lämmastiku ringesse toomise eest esimesena ammonifitseerijad bakterid. Ammonifikatsioon on aminorühma (-NH2) sisaldavate orgaaniliste ainete bakteriaalne lagundamine (aminohapete desamiinimine). Ammonifikatsiooni lõpp-produkt on ammoniaak (NH3, vesilahuses esineb ammooniumioonina – NH4+). Aeroobses keskkonnas ammoniaak ei kogune vaid assimileeritakse koheselt nitrifitseerijate bakterite poolt. Nitrifikatsioon on ammooniumiooni kaheastmeline oksüdeerimine, algul nitritiooniks (NH4+ ® NO2-, seda teevad näiteks bakterid perekonnast Nitrosomonas), pärast nitraatiooniks (NO2- ® NO3-, seda toimetavad näiteks perekonna Nitrobacter esindajad). Nii ammooniumioonid kui nitrit- ja nitraatioonid on taimedele kättesaadavad. Anaeroobsetes (e
annaabi.ee 
