P6.1 Ülesanne Sain ülesandeks määrata tahkes soolas number 9 ühe või kahe katiooni ja ühe aniooni sisaldumine. Katioonide määramisel ei kasutata antud töös leekreaktsioone. P6.2 Töö sooritamine Katioonide määramine Valmistasin tahkest soolast vesilahuse. Esmalt kontrollisin, kas katioonide hulgas esineb ammooniumioon. Selleks lisasin 1 ml enda valmistatud alglahusele Nessleri reaktiivi. Lahuses muutusi ei toimunud, punakaspruuni sadet ei tekkinud, seega ei olnud soolas ammooniumioone. I rühma katioonide tõestamine Alustasin katioonide rühmade eraldamist vastavalt süstemaatilise analüüsi skeemile. Valasin uuritavat alglahust tsentrifuugiklaasi, lisasin 2 M HCl lahust. Sadet ei tekkinud, seega ei olnud lahuses I rühma katioone Pb2+, Hg22+, Ag+. II rühma katioonide tõestamine Kuna alglahuses ei esinenud I rühma katioone, siis võtsin tsentrifuugiklaasi 1,5 ml alglahust, lisasin hapestamiseks 4 tilka konts. HCl-i ning lisasin 1 ml 1 M tioatseetamiidi (TAA) lahust.
ka biogaasiks kääritades (misjärel saab energia tootmisel kasutada biogaasi). Siinjuhul tuleb märkida, et tooraine otsesel põletamisel on tähtis madal niiskusesisaldus. Ennutatakse, et aastaks 2050 võib rohtsest biomassist põletamisel saada kuni 914 GWh energiat biogaas Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 45- 70 % metaanist (CH4), 30-40 % süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu (N2, O2, NH4, H2S.) Lämmastik, hapnik, ammooniumioone, divesiniksulfiidi. Aastatel 2007-2010 toimus biogaasi tootmine 71 % ulatuses prügilagaasist, 23 % ulatuses reoveesettest . Ülejäänud biogaas kääritati sealägast. Isegi aastakümneid vanu jäätmeid võidakse kasutada loodussõbralikult, kogudes jäätmete lagunemisel tekkivat biogaasi. Vanu prügimägesid võidakse kasutada energiaallikana. Prügi sisse paigaldatakse magistraaltorud, mis koguvad gaasi. Biogaas pumbatakse kokku ja teda
valklämmastik (kõdunemata taimsed ja loomsed osad). Anorgaanilised vormid (ammoonium ja nitraatlämmastik) on kergelt omastatavad. Orgaaniline lämmastik väga raskelt omastatav või üldse mitte. Molekulaarne lämmastik on ka taimedele kättesaamatu. Biosfääris on lämmastikuringe kandjaks mikroobsed protsessid. Ringes muutub N o/a ning moodustuvad org ühendid. Bioloogiline sidumine taimed absorveerivad ammooniumioone juurte kaudu. 8. # Mineraalsete toitainete assimilatsioon (nitraadi, ammooniumi, väävli, fosfaadi, katioonide, hapniku) Hapnik 90% saadakse respiratsiooni teel. Teine võimalus saamine veest. Kolmas hapniku kohene sidumine org. ühenditesse hapniku fikseerimine. Katioonid omastatakse nii makro- kui mikrokatioone, mis moodustavad komplekse orgaaniliste ühenditega. Süsinikühenditega: Koordineerimissidemed (tekivad polüvalentsete
17.Millised org. on võimelised nitraate assimileerima - fütoplankton ja bakterid. -> nitraadid ja nitritid tuleb bakterite ja fütoplanktoni rakuenergia abil redutseerida ammooniumiks, et seda saaks kasutada rakkude "ehitusmaterjalina". b) atmosfääri N omastama ja millisesse vormi lämmastiku viivad? Lämmastiku omastamine on NH3 või NH4+ omastamine organismide poolt ja seejärel selle sidumine biomassi. Taimed on võimelised nitraat-või ammooniumioone absorbeerima oma juurte kaudu. Esmalt absorbeeritakse nitraati, redutseeritakse see nitritiks ning seejärel ammoniumioonideks. Millises vormis olevat N omastavad loomad? 18.DNA replikatsioon a) poolkonservatiivne - DNA replikatsioon on semikonservatiivne. DNA replikatsiooni tulemusena tekivad uued DNA dupleksmolekulid, mille üks ahel pärineb lähtemolekulist ja teine on täiesti uus.DNA replikatsioon on kahesuunaline, mis sisaldab kahte replikatsioonikahvlit, mis liiguvad vastassuunas
oksüdaas seob O2 madala afiinsusega. Fe ja MoFe valgu katalüütiline aktiivsus pärsib O2 sisaldus keskkonnas. 40. Millisel kujul on omastavad taimed mullast lämmastikku? Võivad omastada nii ammooniumioonina kui nitraatioonina. Kui pH on aluseline või nõrgalt happeline, siis on eelistatud nitraatide omastamine, kuna nitrifitseerijad bakterid konverteerivad ammoniaagi nitraadiks. Happelises keskkonnas on nitrifitseerijate bakterite elutegevus pärsitud ja taimed omastavad rohkem ammooniumioone. 41. Kirjutage nitraadireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand Nitraadi redutseerumine ammooniumiks kulgeb astmeliselt. Esmalt redutseeritakse nitraat nitritiks nitraadireduktaasi toimel. Elektroni doonoriks on NADP(H). Nitraadireduktaas koosneb kahest identsest subühikust. Mõlemad sisaldavad FAD, heem, Mo aatomi. Elektronide liikumissuund onNADP(H) (elektronide doonor) FAD heem Mo. Molübeedilt liigub nitraatioonile ja moodustub nitrit. Elektronide liikumine toimub
annaabi.ee 
