Ühelt poolt kujutatakse seda Jumala hoolitsusena oma rahva kindlustatuse ja võimsuse eest. Teiselt poolt aga nähakse kuningriikluses Jumala juhtivate seaduste asendamist inimlikega, kus rahva elu üle otsustavad ülikute tujud. Võimu saavutanud kuningal on oht muutuda kõrgiks ja hakata ebajumalaid teenima. SAUL IISRAELI ESIMENE KUNINGAS Määratud Saamueli poolt, põrkab kohe oma valitsusaja algul kokku sõjaliste probleemidega. Sauli juhtimisel saavutatakse võit ammonlaste üle, see kindlustab tema positsiooni. Ka võitluses vilistite vastu saadab Sauli algul edu. Ta organiseerib senise maakaitseväe asemel palgaarmee. 6 Järgnevas võitluses vilistitega paistab silma noor Taavet, kes kahevõitluses tapab linguga vilistite vägimehe Koljati. Hoolimata sõjalisest edust sagenevad Sauli depressioonihood. Tunnetades Taavetis endas
Kui Iisraeli rahvas lähenes Jeeriko linnale, käskis Jeeriko kuningas kõik linnaväravad sulgeda. Linna ümbritses kõrge tugev müür. Joosua eestvedamisel käisid iisraeliidid hauavaikuses kuus päeva ümber linna. Seitsmendal päeval tegid nad hauavaikuses kuus ringi. Seitsmenda ringi ajal puhus rahvas pasunaid ning müürid lõid värisema ja kukkusid kokku. (Jeeriko maailma vanim linnastunud paik) 19. Jefta tütar Kui Iisraeli väepealik Jefta juhtis rahva sõtta pealetungivate ammonlaste vastu, tõotas ta võidu korral ohverdada koju jõudes Jumalale põletusohvriks esimese, kes väljub tema kohast. Selleks osutus tema ainus laps, noor tütar, aga Jefta pidas antud tõotusest kinni, lubanud tütrel enne minna kaheks kuuks mägedesse, et nutta oma neitsipõlve. Seda laadi ränga lubaduse motiiv kordub paljude rahvaste pärimuses, kusjuures sageli oletab lubaja, et esimeseks vastutulijaks on koer. 20. kabala 9.13. saj
ning kus iga vähimgi lahkheli inimeste vahel kipub kergesti jõudma vägivallani, sest pole võimu, mis eri poolte vahel õigust mõistaks). Seal, kus on olemas mingi autoriteet, mingi võim maa peal, kellelt abi paludes saab ülekohus heastatud, on sõjaseisundi kestmine välistatud, sest see võim lahendab tekkinud vastuolud. Kui selline kohus, selline kõrgemalseisev kohtumõistmine oleks maa peal olemas olnud ja oleks mõistnud õigust Jefta ja ammonlaste vahel, poleks nad kunagi sattunud sõjaseisundisse. Kuidme näeme, et Jefta oli sunnitud pöörduma taeva poole: "Issand, kohtumõistja mõistku täna õigust Iisraeli laste ja ammonlaste vahel!" (Km 11:27). Ning seejärel süüdistab Jefta oma vastast, ja jäädes lootma sellele palvele, viib oma väed lahingusse. Seepärast ei tule konfliktides, mille puhul küsitakse: "Kes mõistab kohut?", selle küsimuse all mõelda: "Kes lahendab konflikti?" Kõik ju teavad, mida
Taaveti valitsusaega täitsid sõjad. Koondteade nendest on kokkuvõtlikult 2 Sa 8. taaveti riik vajas välispoliitiliselt kindlaid piire, seepärast tuli teha naaberriigid sõltuvaks Iisraeli kuningast. Seetõttu vallutas Taavet Moabi, rohkem vaeva nõudis Ammon. Oleks olnud kerge Ammonit lüüa, kui nood ei oleks appi kutsunud oma Süüria naabreid. Taavet tegi suure osa armamite aladest enda riigist sõltuvateks, seega nüüd oli Ammon kaitsetu Taaveti vägede ees. Taavet sai Ammonlaste kuningaks. Taaveti ajaloolisus: (McKenzie põhjal) Väljaspool Piibli lehekülgi ei leidu Taaveti kohta kuigi palju konkreetset informatsiooni. Teda ei maini ükski muistne raidkiri. Sellest ajastust pärinevate kirjalike ülestähenduste suhteliselt vähese arvuga ongi võib-olla seletatav, miks ei leitud nii pika aja jooksul neist ühtki viidet Taavetile. Aga 1993. a suvel ilmus Taaveti nimi siiski välja ühes
annaabi.ee 
