aine lagunemine. See toimub kiiresti ja kuni lihtsamate aineteni välja (vesi, CO2 jne.) 2) anaeroobne lagunemine. Halvasti õhustatud kk-s, liigniiskete muldade puhul. Lagunemine on aeglane. Tekib rohkesti laguvaheprodukte ja org. aine ei lagune lõpuni välja. Nt. metaan, väävelvesinik Orgaaniline lagunemine sõltub aine koostisest (koosneb: ligniinist, lämmastik ühendid, rasvadest, veest jne.) Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 2) nitrafikatsiooni protsess (tekivad happesoolad, nitraadid mulda). Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud. Ei sobi liigniisked mullad, happelised mullad. Nitraate muld ei seo. Vihmaga uhutakse nitraadid välja ja lähevad põhjavette. Üleliigselt nitraate mõjuvad kantserogeenselt. Osa org
...valkude liitmine ja tihkestamine, tekib huumus. Orgaanilise aine lagunemine sõltub keskkonnast: 1) aeroobne lagunemine hapnikku rikas keskkonnas leiab aset aeroobne org. aine lagunemine. See toimub kiiresti ja kuni lihtsamate aineteni välja (vesi jne.) 2) anaeroobne lagunemine. Halvasti õhustatud kk-s, liigniiskete muldade puhul. Lagunemine on aeglane. Tekib rohkesti laguvaheprodukte ja org. aine ei lagune lõpuni välja. Valkude lagunemisel on 2 etappi: 1) ammonifikatsiooni protsess (tegutsevad igas mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 6 2) nitrafikatsiooni protsess (tekivad happesoolad, nitraadid mulda). Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud. Ei sobi liigniisked mullad, happelised mullad. Osa org. ainest teatud tingimustel üldse ei lagune ja jääb püsima mitmeks sajandiks. Rasvad aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2
Tegutsevad vastavad spetsiifilised bakterid, lagunemine on aeglane ja tekib mitmesuguseid lagunemise vaheprodukte nagu metaan, väävelvesinik jne. Tekib ka orgaanilisi happeid. Anaeroobsel lagunemisel tuleb aastas värsket orgaanilist ainet rohkem juurde, kui laguneda jõuab ja muld muutub toorhuumuslikuks 2)orgaanilise aine koostisest. Kõige lihtsamini lagunevad lihtsad süsivesikud- veeka ja süsihappegaasiks. Valgud koosnevad aminohapetest ja nende lagunemisel on kaks etappi: a)ammonifikatsiooni protsess, millest võtavad osa ammonifitseerivad bakterid, mis muudavad valkude lämmastiku ammoniaagiks. See protsess leiab aset pea kõikides muldades. Tekkinud ammoniaak annab muldades mitmesuguseid ühendeid, mida taimed saavad kasutada lämmastiktoiduna. Pärast ammoniaagi tekkimist algab teine protsess b)nitrifikatsiooniprotsess, mida viivad läbi nitrifitseerivad bakterid. Lõpp-produktidena tekivad mulda lämmastikhappesoolad nitraadid
Kuna lämmastikku sisaldavad ioonid (nitritioon, nitraatioon, ammooniumioon) on reeglina hästi dissotseeruvad, on lämmastik väga liikuv element. Organismides on lõviosa lämmastikust valkude koosseisus (meenutagem, et igas aminorühmas on lämmastikuaatom). Laguahelas hoolitsevad immobiliseeritud lämmastiku ringesse toomise eest esimesena ammonifitseerijad bakterid. Ammonifikatsioon on aminorühma (-NH2) sisaldavate orgaaniliste ainete bakteriaalne lagundamine (aminohapete desamiinimine). Ammonifikatsiooni lõpp-produkt on ammoniaak (NH3, vesilahuses esineb ammooniumioonina – NH4+). Aeroobses keskkonnas ammoniaak ei kogune vaid assimileeritakse koheselt nitrifitseerijate bakterite poolt. Nitrifikatsioon on ammooniumiooni kaheastmeline oksüdeerimine, algul nitritiooniks (NH4+ ® NO2-, seda teevad näiteks bakterid perekonnast Nitrosomonas), pärast nitraatiooniks (NO2- ® NO3-, seda toimetavad näiteks perekonna Nitrobacter esindajad).
aastatesse, mullas on ligikaudu 2000 aastat ja taimedes 50 aastat. Lämmastikuringe on tihedalt seotud hüdrosfääriga, sest lämmastikuühendid lahustuvad vees väga hästi. Lämmastik atmosfääris laguneb looduslikult välgu kaasabil ning moodustab NxOx ühendeid, mis seostatakse sademetega ning sajavad alla - põhjustavad happevihmu. Taimed seovad N2 molekule fikseerimise protsessi käigus- edasi satub lämmastik mulda, kus erinevad bakterid ammonifikatsiooni ja nitrifikatsiooni protsesside käigus lämmastikuühendeid toodavad. Need ühendid lähevad ringlusse taimedes, kuna lämmastik on oluline toitaine. Samuti osa leostub ja salvestub mulla mineraalses osas. Ringlus toimub seni, kuni denitrifikatsiooni käigus lämmastik N2 või N2O kujul tagasi atmosfääri jõuab. Inimene on seda ringlust kõvasti muutnud. Põlemise käigus sisepõlemismootorites etc vabaneb jääkainena rohkesti NO-d, mis kiiresti oksüdeerub NO2-ks. Samuti on
annaabi.ee 
