7) Ribosoomid- vabalt tsütoplasmas. Ülesandeks: valkude süntees 8) Gaasivakuoolid- esinevad peamiselt veebakteritel ja parandavad nende ujuvust 9) Varuainete kogumid- kinnised anorgaanilised ühendid (N, P, Si-ühendid) 10) Tsütoplasma- bakterirakkudel liikumatu (eriline!). Seetõttu jäävad ka bakteriraku mõõtmed alati evolutsiooni käigus väikseks (määratud difusiooniga) Bakterite elutegevus 1) Paljunemine a) paljunemine toimub amitootiliselt. Selle tagajäjel tekivad geneetiliselt ebavõrdsed rakud b) väga kiire protsess (soodsates tingimutes). Põlvkondade vahendumine 20-30min tagant c) antakse alus bakteripopulatsiooni kasvule · Ülesanne: Joonista graafik, millel kujutad bakterite kasvu suletud kultuurina, tähendab, et midagi juurde ei panda ja midagi ära ei võeta (nt. tünn hapukurkidega). I- Kohandumisfaas- bakter valib, millist toitainet ta keskkonnast kasutama hakkab
viljastamise hetkest kuni poegade iseseisvumiseni. Kõigepealt ehitab pesa ja isa valvab seda pesa. Emakala sünnitab 10) rästik ja vaskuss 11) Pillid Ei toimu viljastumist, munarakk on viljatu Väga tõhus praktiline , kestab kaua(+) Hormoonilised häired, ei kaitse suguhaiguste eest(-) Süst Ovulatsiooni ei toimu, viljastatud munarakk ei saa pesastuda 100%, kaua kestev, praktiline(+) Kõrvaltoimed, organismi protest, risk muutuda viljatuks (-) 12)Amitootiliselt jagunevad sellepärast, nii et seda saab teha aktiivse elutegevuse ajalbakterirakud, vähirakud 13)joonised ! 14)Mitoosi eesmärk on tagada kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Nii paljunevad päristuumsed rakud Profaas kromosoomid on niivõrd kokku keerdunud, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Moodustuvad kääviniidid. Metafaas Kromosoomid liiguvad taku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.(ekvatoriaalnetasand)
2. muutuvad ajas 3. evolutsioneeruvad elusorganismidele mitte omased tunnused: 1. 1 nukleiinhape 2. puudub iseseisev ainevahetus 3. puudub iseseisev paljunemine (viiruseid paljundatakse nakatatud raku poolt). Raku ehitus ja talitus Piilidega kinnituvad näiteks hambabakterid. Piilide kaudu edastatakse plastiide. Bakterid on lihtsad organismid, rakutüüpe on ümbes kümmekond. Bakterite elutegevus 1. paljunemine bakterid paljunevad amitootiliselt (tütarrakud on geneetiliselt ebavõrdsed), jagunemine on soodsates tingimustes hästi kiire (20-30 min). Bakterite paljunemiseks on vaja: a. Kättesaadav vesi b. Toitained c. Optimaalne temperatuur ja VH3 d. Jääkainete vähesus (oluline) nt piimhappebakterid ei saa piimast kogu suhkrut ära kasutada, kuna surevad ise oma toodetud jääkainete kätte ära e. Valgus (fotosünteesivatel bakterites 2
ilma, et tekiks mitoosile iseloomulikke struktuurimuutusi. Amitoos võimaldab tuumamaterjali jaotamise raku aktiivse elutegevuse ajal. Amitoosi esineb ainuraksetel ja alamatel seentel. Nii näiteks on kingloomadel (Paramaceum) kaks erineva funktsiooniga tuuma: metaboolselt inertne mikrotuum, mis jaguneb mitootiliselt ja meiootiliselt ning transkriptsiooniaktiivne makrotuum, mis võib jaguneda amitootiliselt. Loomadel ja taimedel on tuuma amitootilist jagunemist täheldatud polüploidsetes ja diferentseerunud rakkudes, samuti patoloogiliselt muutunud kudedes, sh. kasvajarakkudes. Polüploidse raku tuum võib jaguneda amitootiliselt ja selle tulemusena tekib kaks tütartuuma (järgmisel jagunemisel juba neli). Seeläbi suureneb oluliselt aktiivne pind tuuma ja tsütoplasma vahel, DNA hulk rakus aga ei muutu
keskkonna jääkreostuste likvideerimisel o Negatiivne näide: antibiootikumresistentsus - plasmiidid mis määravad vastupanu antibiootikumile. Tuleneb põllumajanduses kasutavatest massantibiootikumidest. Ja haiglates resistentsed bakterid. Superbakterid. Bakterite talitlus ehk elutegevus 23 Paljunemine lihtpooldumine, amitootiliselt. Paljunemisprotsess on kiire, soodsates tingimustes iga paarikümne minuti tagant (E. coli). Vahel tütarrakkudel geneetiline erinevus. Kasv populatsiooni kasv. Suletud kultuur (teatud ajavahemikus ei lisa midagi ei võta midagi ära; nt hapnevad kurgid, hapnev piim). Graafik: arvukus vs aeg - neli etappi: I kohanemisfaas (kasutatava süsiniku allika valik, vastavate ensüümide süntees); II kiire paljunemise faas; III