rakkude mõõtmed läbimüüt 0.5-1 mikromeetrit.. läbimõõt 30-150 mikromeetrit. eri erinevad rakutüüpe 10-kond rakke u. 250 tüüpi organismide 1-rakulised,niitjad, kobarad jne 1-rakulised, niitjad, kolooniad. esinemise vorm hulkraksed näited bakterid kõik ülejäänud rakud jagunemine amitootiline. paljunevad keharakud jagunevad mitootiliselt, enamasti mittesuguliselt sugurakud meiootiliselt. esineb suguline paljunemine suhe hapnikuga valdavalt aeroobid, osa aeroobid anaeroobid tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikub
EPR, lüsosoomid rakkude mõõtmed Läbimõõt 0,5 - 5 mikromeetrit. Suurim 1 Läbimõõt 20 - 40 cm. Erinevaid rakutüüpe 10-kond mikromeetrit. Eri rakke u. 250 tüüpi näited Bakterid Kõik ülejäänud rakud jagunemine Amitootiline. Paljunevad enamasti Keharakud jagunevad mittesuguliselt mitootiliselt, sugurakud meiootiliselt. Esineb suguline paljunemine paljunemise ja kasvu Kiirem Aeglasem kiirus 25. Lipiidide lühiiseloomustus, milleks rakk vajab lipiide
EPR, lüsosoomid rakkude mõõtmed Läbimõõt 0,5 - 5 mikromeetrit. Läbimõõt 20 - 40 Suurim 1 cm. Erinevaid rakutüüpe mikromeetrit. Eri rakke 10-kond u. 250 tüüpi näited Bakterid Kõik ülejäänud rakud jagunemine Amitootiline. Paljunevad enamasti Keharakud jagunevad mittesuguliselt mitootiliselt, sugurakud meiootiliselt. Esineb suguline paljunemine paljunemise ja kasvu Kiirem Aeglasem kiirus Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus - Tsütoplasmavõrgustik e.
Rakutüüpide arv Ca 50 Alla 50 Üle 250 Suurim rakk massilt jaanalinnumuba üle 2 kg Kõige pikem rakk hiidkalmaari närvirakk 8 m Paljunemine Mittesuguline vegetatiivne (ühest rakust/hulkraksusest) eoseline Suguline Mittesuguline ehk vegetatiivne Vegetatiivne paljunemine ühest rakust 1. pooldumine a. mitootiline - päristuumsed b. amitootiline bakterid 2. pungumine (ebavõrdne mitoos) omane ka paljudele protsitidele. 3. hulgijagunemine rakutuum jaguneb 2/4/8/16 ... 256 -> tekib hulktuumne struktuur, see jaguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke (rakusisesed parasiidid, protsistid malaariatekitaja, toksoplasma). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest: Taimed 1. paljunemine vegetatiivsete organitega (see on omane püsikutele) a. juurtega nt ploomid b
*annab kindla kuju. *täidab tugifunktsiooni. *kindlustab turgori. Bioloogia konspekt III tsükkel Paljunemine ja Areng Paljunemine - üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks Paljunemine jaguneb : a) suguline b) mittesuguline (vegetatiivne ja eoseline) Vegetatiivne paljunemine jaguneb kaheks 1) lähtuvalt ühest rakust võib jagunemine olla : a) mitootiline (iseloomulik eukarüootidele) - jaguneb mitoosi teel b) amitootiline (iseloomulik bakteritele) c) Pungumine (ebavõrdne raku jagunemine) - N: osad algloomad ja pärmseened. d) hulgijagunemine e. skisogoonia. - rakutuum jaguneb 2, 4, 8, 16 jne. Moodustub hulktuumne struktuur ja selle lagunedes moodustub tuumadele vastav arv rakke. 2) lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest : * loomad jagunevad : a) piki või risti pooldumine (polüübid ja erinevad ussid) b) pungumine (Hüdra)
annaabi.ee 
