.......... DNA ülesandeks rakus on ....info säilitamine ja edastamine ....................................... mRNA ülesandeks rakus on ....annab informatsiooni valgu sünteesi kohta..................... 2 4.Mis protsessiga on tegemist? Mille järgi sa seda otsustad? Dipeptiid vabaneb initsiaator--tRNAst ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator tRNA väljub ribosoomist. 4. Märkige DNA monomeere kujutaval skeemil numbritele vastavate osade nimetused. Tehke valik järgnevast loetelust. 1- .......fosforhape.................................... 2- ........desoksüriboos.............................. 3- ....adeniin või tümiin............................. 4- ...tümiin või adeniin............................. 5. Nimetage erinevate RNA molekulide ülesanded rakus.
endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe. Selle tRNA antikoodon peab komplementaarselt paarduma initsiaatorkoodonile järgneva koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside. See toimub ribosoomis olevate ensüümide kaasabil. Moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend vabaneb initsaator-tRNA-st ja jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator-tRNA väljub ribosoomist. Siis liigub tRNA koos temaga seostunud mRNA molekuliga ribosoomi suhtes edasi. Kui järgmine tRNA on mRNA koodoniga komplemetaarselt paardunud siis sünteesitakse tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele jällegi peptiidside. Moodustnunud kolmest aminohappejäägist koosneb ühend (tripeptiid) jääb ribosoomi viimasena sisenenud tRNA molekuli külge ja aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. Protsess kestab kuni järg jõuab stoppkoodonini.
13. Translatsiooni etapid: 1) mRNA ühineb ribosoomiga. mRNA initsiaator-koodoniga seostub esimene tRNA molekul. Aminohape metioniin AUG UAC 2) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside . UCA AGU Ser 3) Dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist. 4) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA. 5) Järgmine tRNA seostub mRNA-ga. tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. 6) Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stopp-koodonini. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. UAG 14
13. Translatsiooni etapid: 1) mRNA ühineb ribosoomiga. mRNA initsiaator-koodoniga seostub esimene tRNA molekul. Aminohape metioniin AUG UAC 2) Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA koodonile vastava aminohappe. Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside . UCA AGU Ser 3) Dipeptiid vabaneb initsiaator- tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta initsiaator- tRNA väljub ribosoomist. 4) tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi kolmandale tRNA-le. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA. 5) Järgmine tRNA seostub mRNA-ga. tRNA molekulide otste küljes olevate aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. 6) Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stopp-koodonini. Stoppkoodoniga seostub ensüüm, mis lahutab translatsioonis osalenud komponendid. UAG 14
Algab mRNA ühinemisega ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega ja seostub siis komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA molekuliga, alustades initsiaator- tRNAst. Antikoodoniks nimetatakse tRNA pealingu kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekuli otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside, mis jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. mRNA koos tRNA-ga nihkub ribosoomi suhtes edasi, millega luuakse võimalus uue tRNA pääsemiseks ribosoomi. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini, millega seostub ensüüm lahutab mRNA, tRNA ja sünteesitud valgu. Translatsioon on universaalne protsess, mis toimub nii eel- kui päristuumsetes rakkudes. Siiski kulgeb valgusüntees erinevates organismides veidi erinevalt. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, milles
initsiaator-tRNA-ks. tRNA kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga nimetatakse antikoodoniks. 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, toob endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe 4. tRNA molekulide aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside ensüümide abil. 5. moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend (dipeptiid) vabaneb initsiaator- tRNA-st ning jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. 6. tRNA nihkub koos temaga seotud mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi. Uus tRNA pääseb ribosoomi, seostub komplementaarselt, aminohapete vahele sünteesitakse jälle 14 peptiidside. Tripeptiid jääb viimasena sisenenud tRNA molekuli külge, aminohappeta tRNA väljub. 7. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. Viimasele ei vasta ühtegi tRNA molekuli antikoodon
initsiaator-tRNA-ks. tRNA kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga nimetatakse antikoodoniks. 3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, toob endaga kaasa järgmisele koodonile vastava aminohappe 4. tRNA molekulide aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside ensüümide abil. 5. moodustunud kahest aminohappest koosnev ühend (dipeptiid) vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. 6. tRNA nihkub koos temaga seotud mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi. Uus tRNA pääseb ribosoomi, seostub komplementaarselt, aminohapete vahele sünteesitakse jälle peptiidside. Tripeptiid jääb viimasena sisenenud tRNA molekuli külge, aminohappeta tRNA väljub. 7. Protsess kestab seni, kuni järg jõuab stoppkoodonini. Viimasele ei vasta ühtegi tRNA molekuli antikoodon
Alarmooni (p)ppGpp kontsentratsioon rakus muutub. Eksponentsiaalse faasi alguses alarmooni kontsentratsioon tõuseb natuke ning jääb sellele kontsentratsioonile stabiilselt kuni kasvukiiruse aeglustumiseni. Ses faasis suureneb alarmooni kontsentratsioon järsult väga kõrgele ning langeb peagi madalale kontsentratsioonile tagasi. Alarmooni sünteesib ribosoomiseoseline valk RelA, mis aktiveerub siis kui ribosoomi A-taskusse siseneb aminohappeta tRNA, mis on otseseks signaaliks, et rakus ei jätku aminohappeid valkude sünteesiks. RelA sünteesib pppGpp (guanosiinpentafosfaati), mille katalüüsib ppGpp-ks guanosiinpentafosfaadi fosfohüdrolaas GppA. Selle geeni transkriptsioon on tugevalt represseeritud kui DNA globaalne negatiivne superspiralisatsioon väheneb. Seega, kui rakud sisenevad statsionaarsesse kasvufaasi, siis ppGpp süntees väheneb. Kui valkude süntees on stabiliseerunud (piisavalt aminohappeid
annaabi.ee 
