stabilisaatorid, pigmendid) Polümeermaterjal polümeeridest valmistatud materjalid plastmass, kiud, elastomeerid, liimid, pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid 19.17 Selgitada ahela pikkuse, kristallilisuse, võrkstruktuuri moodustumise, ristsidumise ja molekulidevaheliste jõudude mõju polümeeri füüsikalistele omadustele; 19.18 Kirjeldada -aminohapete struktuure; Koosnevad aminorühmast ja karboksüülhappest 19.19 Selgitada -aminohapete amfoteersust; 19.20 Kirjeldada valkude moodustumist ja eristada nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri; Aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete kaudu. Kahest või enemast aminohappest moodustatakse valke kondensatsiooni käigus. Produkti nimetatakse peptiidiks. Primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed ja kvaternaarsed struktuurid 19.21 Selgitada valkude denaturatsiooni; Valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine kuumutamisel, tehnilisel töötlemisel
44. Kirjeldage -aminohapete struktuuri. Aminohapped on mitmefunktsioonilised orgaanilised ained: nad sisaldavad nii aminorühma kui karboksüülrühma. Aminohape sisaldab samas molekulis nii aluselist (-NH2) kui ka happelist (-COOH) rühma ja võib seega vastavalt olukorrale käituda happe või alusena. Lihtsaim näide aminohappest on glütsiin. H2NCH2COOH. Vesilahuses esinevad aminohapped sageli tsvitterioonina. 45. Selgitage -aminohapete amfoteersust. erinevad vaid R osas? 46. Kirjeldage valkude moodustumist ja eristage nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Mis vahe on lihtvalgul ja liivalgul? Aminohapped on omavahel seotud peptiidsideme kaudu. Kahest või enamast aminohappest moodustunud kondensatiooniprodukti nim peptiidiks, kuna ta sisaldab peptiidsidet CO-NH-. Valgud on erinevate looduslike a- aminohapete (neid on 20) kondensatsioonil tekkinud kopolümeerid
Polümeeri tugevus ja ka viskoossus on seotud ahelate kuju ja pikkusega. Polümeeri elastsus on võime taastada oma esialgne kuju peale välisjõu lakkamist. 44. Kirjeldage -aminohapete struktuuri. Aminohapped on omavahel seotud peptiidsideme kaudu. Kahest või enamast aminohappest moodustunud kondensatsiooniprodukti nimetatakse peptiidiks, kuna ta sisaldab peptiidsidet -CO-NH-. Looduslikud aminohapped H2N-C(R)H-COOH erinevad vaid asendusrühma R osas. 45. Selgitage -aminohapete amfoteersust. 46. Kirjeldage valkude moodustumist ja eristage nende primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja kvaternaarset struktuuri. Mis vahe on lihtvalgul ja liivalgul? Valgud on erinevate looduslike -aminohapete (neid on 20) kondensatsioonil tekkinud kopolümeerid. 20 aminohappest võib moodustada miljardeid erinevaid valke. Inimorganismis on neid tuhandeid ja igaühel on oma kindel funktsioon. Lihtvalk on ehitatud ainult aminohapetest.
· Kõik 2. rühma elemendid (v.a Be) reageerivad veega. Be ei reageeri veega ka kuumalt, Mg reageerib ainult kuuma veega. · Kõik 2. rühma elemendid redutseerivad H+ H2-ks. Be + H2O = ei reageeri 2Be + O2 = 2BeO Mg + 2H2O = Mg(OH)2 + H2 2Mg + O2 = 2MgO Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2 2Ca + O2 = 2CaO Sr + 2H20 = Sr(OH)2 + H2 2Sr + O2 = 2SrO 15. Kirjeldage keemiliste reaktsioonide abil berülliumi amfoteersust. · Be on amfoteerne, s.t reageerib nii hapete kui alustega. Leelistega reageerides annab berüllaatiooni: Be(s) + 2NaOH(aq) + 2H2O(l) Na2[Be(OH)4](aq) + H2(g) 16. Iseloomustage üldiselt berülliumiühendeid. · Be-ühendite omadused on määratud Be2+ iooni väikese raadiuse ja sellest tuleneva suure polariseeriva toime poolt. Ühendid on reeglina kovalentsed. Berülliumiga saab seostuda kuni 4 ligandi.
Ülejäänud metallid tõrjuvad veest välja vesinikku, kuid reaktsioon kulgeb tunduvalt aeglasemalt kui leelismetallide puhul. Veega reageerimisel eraldub vesinik ja moodustuvad vastavad hüdroksiidid: Sr+2H2OH2+Sr(OH)2 (strontsiumhüdroksiid). Hüdroksiidid üldvalemiga M(OH)2 on aluselised, va Be(OH)2, mis on amfoteerne, see on vees lahustuv tugev alus(1,7%,20C). 15. Kirjeldage keemiliste reaktsioonide abil berülliumi amfoteersust. Reageerib nii hapete kui alustega. Reageerimisel leeliste lahustega moodustuvad hüdroksoberüllaadid:Be+2NaOH+2H2OH2+Na2[Be(OH)4] naatriumtetrahüdrokoberüllaat. Sulatamisel tahkete leelistega saadakse berüllaadid: Be+2NaOHH2+Na2Be=2- naatriumberüllaat. Be reageerib kergesti hapetega (HCl,H2SO4), soojendamisel ka lämmastikhappega: Be+H2SO4BeSO4+H2. Seejuures moodustuvad soolad BeSO4 (berülliumsulfaat), BeCl2 (berülliumkloriid) ja Be(NO3)2 (berülliumnitraat) on vees hästi lahustuvad.
annaabi.ee 
