b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2 Oksiidide liigid: · Sooleatekitajad (reageerivad hapete ja leelistega, annavad soolad) · Mittesoolatekitajad (inertsed, ei reageeri hapete ja leelistega) NO, CO Soolatekitajad jagunevad: 1. aluselised 2. happelised 3. amforteersed 1. Aluselised oksiidid: Metallioksiidid, kui metalli o-a on 1,2,3, näiteks CuO. Keemilised omadused: 1. Mõned neist moodustavad veega aluse (IA ja IIA rühm, va Be) 2CaO + 2H20 => 2Ca(OH)2 + H2 2. Reageerivad hapetega, tekib sool ja vesi, ei toimu kui hape on väga nõrk. Na2O + H2SO4 => N2SO4 + 2H2O 3. Reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool. CaO + CO2 => CaCO3 2. Happelised oksiidid: Mittemetallide või metallide oksiidid, kui metalli o-a on 4-7. Keemilised omadused: 1
Oksiid - on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. 1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr
Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa II) Aluselised, amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O.
e ne omadusi Vesinik Värvitu, lõhnatu Tööstuses, Ammoniaagi H2; kerge, hästi Hüdriidid. (KH, CaH2). gaas, kerge, laboris süntees, difundeeruv. Toa Võivad olla happelised, hea soojusjuht, raketikütusen temp reag ainult aluselised või vees lahustub a, fluoriga, amforteersed halvasti, keevitamine, kõrgemal temp soolhappe paljude tootmine mittemetallidega Vesi Suurim tihedus Igalt poolt Kõikjal vaja D2O raske D2O raske vesi. +4C juures. saab vesi. H2O2 värvuseta,
3Fe + 4H20 => Fe304 + 4H2 Väheaktiivsed metallid ei tõrju veest vesinikku välja ka kõrgel temperatuuril (nt Ni, Pb, Cu, Ag) Tekkinud hüdroksiid ja oksiidid on vees raskesti lahustuvad Paljud p-metallid ja siirdemetallid reageerivad hapete lahustega, tekib vastava metalli sool: Ni + 2HCl => NiCl2 + H2 Väärismetallid ja vask ei tõrju hapetest välja vesinikku. 4. Reageerimine leeliste lahustega: Leelistega reageerivad vaid üksikud metallid, mille oksiidid ja hüdroksiidid on amforteersed, Nendest tuntumad on Al, Zn. Sealjuures tekib kummalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallis ja OH rühmast. Läheainena võtab osa lisaks vesi: 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Metallide reageerimine sooladega: Reaktsioon toimud, kui reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 4. Metallide pingerida: 1. Kõige vasakul asuvad kõige aktiivsemad metallid, nad tõrjuvad hapete lahustest ja veest vesiniku välja. (Li Mg) 2
Puuviljadel, okastel ning t2idavad kaitsefunktsiooni. Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Lihtlipiidid e.fosfolipiidid- kuuluvad rakumembraani koostisesse. · Tsyklilised lipiidid- peamiselt hormoonid, mis moodustavad sisesekretsioonin22rmetes, vees ei lahustu, esinevad loomakudedes. *hormoonid *vitamiinid *kolesterool. VALGUD · Koosnevad aminohapetest. Nende erineval j2rjestamisel saame erinevate omadustega valke · Aminohapped on amforteersed. · Denaturatsioon- valgu k6rgemat j2rku struktuuride lagunemine, s2ilib primaarstruktuur · Renaturasioon- eelmise vastandprotsess. VALKUDE YLESANDED: · Esymaatiline funktsioon. Ensyymid on valgud mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensyym seostub ainult kindla l2hteainega. · Ehituslik funktsioon. Rakuorganellides, karvad, kyynised, kabjad, s6rad, suled. · Kaitsefunktsioon. Antikehad koosnevad valkudest
N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O, ZnO, K2O, Al2O3 a) Andke kõikide oksiidide nomenklatuursed nimetused! dilämmastikoksiid, ränidioksiid, magneesiumoksiid, vääveltrioksiid, raud(II)oksiid, süsinikoksiid, naatriumoksiid, tsink(II)oksiid, kaaliumoksiid, alumiinium(III)oksiid b) Grupeerige oksiidid kas happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks või neutraalseteks! Neutraalne: CO N2O Happeline: SiO2 SO3 Aluseline: MgO FeO Na2O ZnO K2O Al2O3 Amforteersed: Feo ZnO Al2O3 c) Millised toodud oksiididest reageerivad NORMAALTINGIMUSTEL veega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavate reaktsioonide võrrandid! MgO+H2O-Mg(OH)2 Na2O+H2O-2NaOH K2O+H2O-2KOH 3. Antud on anorgaaniliste ainete loetelu: Fe, FeO, BaO, CO2, Ag, Zn(OH)2, ZnO, P2O5, K2CO3, Cu a) Millised antud ainetest reageerivad lahjendatud väävelhappega? Kirjutage ja tasakaalustage vastavad reaktsioonivõrrandid! Fe+H2SO4-FeSO4+H2 FeO+H2SO4-FeSO4+H2O BaO+H2SO4-BaSO4+H2O
aminohappejäägid. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Amfoteerne ühend- nii aluseliste, kui happeliste olmadustega. Aminorühm ja karboksüülrühm on igas aminohappes. Peptiidsideme moodustamine kahe aminohappe ühinemisel. Kõhunääre ei sünteesi enam valku nimega insuliin suhkruhaigus. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. Aluselised omadused määrab ära aminorühm. Aminohapped on amforteersed ühendid. Aminohappe jääkide vahele moodustub peptiidside. Valgu primaarstruktuur ehk aminohappejärjestus on esmane järjestus. Teisene, ehk sekundaarstruktuur, aminohappe keerdumine spiraaliks või voltumine. Kolmandane, ehk tertsiaarstruktuur, gloobul või fibrill. Neljandane struktuur, ehk kvaternaarstruktuur, mitme polüpeptiidi ühinemisel. Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Säilib primaarstruktuur. Valkude ülesanded.
Aktiivsete metallidena nad reageerivad hapetega - võimalikud on plahvatused 6K+ 2H3PO4 = 2K3PO4 + 3H2 kaaliumfosfaat !!! kuigi leelismetallid on pingerea alguses ei sobi nad sooladest metallide välja tõrjumiseks, sest reageerivad veega . Vask(II)sulfaadi ja naatriumi vaheline reaktsioon kulgeks järgnevalt 2Na + CuSO4 +2H2O = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 reaktsioon CuSO4 + 2Na = Cu + Na2SO4 pole võimalik vähemalt mitte vees leelistega leelismetallid ei reageeri, ka pole nende hüdroksiidid amforteersed. Kloriidid: Looduses laialt levinud, neist toodetakse ülejäänud naatriumi ja kaaliumi ühendeid. Keedusool muudab keskkonna bakteritele füsioloogiliselt kuivaks osmoosi tõttu hakkab vesi rakust välja voolama ja roisubakterid hukkuvad. Sisuliselt sama jama juhtub, kui merehädaline joob ookeanivett, ülearuse soola väljutamiseks kuluks rohkem vett, kui inimene jõi tagajärg peaks selge olema. Soome lahe vett võite juua küll, sool ei tapa, aga düsenteeria eest ei vastuta
*signaalmolekulid (hormoonid); *kofaktorid ja rasvlahustuvad vitamiinid (D,A,E,K); *pigmendid. (vesilahustuvad vitamiinid on B,H,C) 3. Valkude lühiiseloomustus. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Organismis on 20 erinevat aminohapet. Väheste valkude koostisest leiame aga kõik 20 aminohappe jääki. Aminohapped on amforteersed ühendid, sest iga aminohappe koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH) Aminohappejäägid on valgu molekulis omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel: Peptiidside moodustub valgu sünteesi käigus ribosoomides. Sünteesi tulemusena tekib polüpeptiid.
Omavad aktiivalasid ligandide sidumiseks Kuna valgud on geneetilise info realiseerimisvahendid, siis on nad inimeha arvukaimad biomakromolekulid. Suur arv tuleneb antud struktuurvalkule omasest aminohappejääkide kindlast järjestusest ja koosseisust. Kudede/organite valgusisaldus sõltub nende ülessannetest ja valgusisaldus muutub organismi individuaalse arengu jooksul ja haiguse korral. Inimkehas on valke umbes 40...46% kuivkaalust. Amfoteersus (happelisus/aluselisus)- Valgud on amforteersed polüelektrolüüdid (neil on happe ja aluse loomus). Selle määravad aminohappejääkide ioniseeruvad R-grupid. Puhverdusvõime-seovad pöörduvalt H+ või OH- Valkude adsorptsioonivõime-võivad absirbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (hormoone, vitamiine, rasvhappeid, rauda, vaske, ravimeid). See muudab need ained/ühendid lahustuvateks või blokeerib nende toimet/toksilisust Makromolekulaarsus- valkudel, mille primaarstruktuur on teada, sab Mrarvutada. Kui koostis pole teada,
annaabi.ee 
