56. Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses? Hüdrofoobsed ained paigutuvad vesilahuses üksteisele nii lähedal kui võimalik. 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? Veega segunemisel võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui segu hoolega loksutada, võivad moodustuda kerajad struktuuris nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsell- sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad, kusjuures pead asetsevad kera välispinnal ja on kontaktis veega. Vesiikul keraja struktuuri tõttu moodustunud amfipaatsete molekulide kaksikkoht ja osa veemolekule on kera sees lõksus. 58. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? CH3COO- 59. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? Vee ioonkorrutiseks nimetatakse vesilahuses eksisteerivate vesinik ja hüdroksiidioonide kontsentratsioonide korrutist, mis kindlal temperatuuril on jääv suurus. Kw=K(H2O)=(H+)(OH-)=1x10-14 M2 60
Amfipaatsed molekulid vesilahuses Ühe olulise ja huvitava ühendite klassi moodustavad ühendid, millel on samaaegselt nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed omadused. Selliseid ühendeid nimetatakse amfipaatseteks. Tüüpilisteks amfipaatseteks ühenditeks on rasvhapped ja detergendid (joonis 3.4). Amfipaatse rasvhappemolekuli hüdrofiilset osa nimetatakse peaks ja hüdrofoobset osa sabaks. Sabaks on tihti pikk süsivesinikahel. Amfipaatsete ühendite segunemisel veega võivad neist moodustuda erinevad struktuurid. Esiteks võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse n.ö. üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui amfipaatse ühendi ja vee segu hoolega loksutada, siis võivad moodustuda kerajad struktuurid nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsellid on molekulide üksikkihist koosnevad kerajad struktuurid, mille
Tüüpilisteks esindajateks fosfolipiidid. 56. Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses? V: (Erinevalt hüdrofiilsetest molekulidest ei moodustu hüdrofoobsete molekulide ümber hüdratatsiooni kihti.) Vette asetatud hüdrofoobse molekuli ümber tekib veemolekulidest regulaarne, jää-sarnane klatraatstruktuur, mis moodustab hüdrofoobse molekuli ümber nii öelda ,,puuri". 57. Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? V: Amfipaatsete ühendite segunemisel veega võivad neist moodustuda erinevad struktuurid. Esiteks võivad nad vee pinnale moodustada monomolekulaarse n.ö. üksikkihi, kus pea osad on kontaktis veega ja sabad ulatuvad veest välja. Kui amfipaatse ühendi ja vee segu hoolega loksutada, siis võivad moodustuda kerajad struktuurid nagu mitsellid ja kahekihilised vesiikulid. Mitsellid on molekulide üksikkihist koosnevad kerajad struktuurid, mille sisemusse jäävad amfipaatsete molekulide sabad,
rasvhappe estrid. SPONTAANSELT FORMEERUVAD LIPIIDSTRUKTUURID Monokiht - tekib vee pinnal väikese koguse rasvhapete lisamisel vette; COOH- rühmad kontakteeruvad veega, hüdrofoobsed sabad suunatud õhku. Kaksikkiht - moodustub polaarsetest lipiididest(fosfolipiidid) polaarses solvendis (vees); hüdrofoobsed sabad on peidetud kaksikkihi sisse Pöördmitsellid - tekivad aamfi-paatsetest molekulidest apolaar-setes solventides. Normaalsed mitsellid - tekivad vees amfipaatsete molekulide kõrgemate kontsentratsioonide korral. ATPaasid on katalüütilised membraanivalgud ("pumbad"), mis on võimelised ATP hüdrolüüsi läbi viima ja kasutama vabanevat energiat, et muuta valgu konformatsiooni. NUKLEEINHAPPE KOOSTISOSAD LÄMMASTIKALUSED a) Pürimidiinalused b) Puriinalused U uratsiil (RNA) G guaniin (DNA, RNA) T tümiin (DNA) C tsütosiin (DNA, RNA) A adeniin (DNA, RNA) PENTOOSSUHKRUD (esinevad furanoosi kujul) · b,D-riboos (RNA)
70. Mida tähendab amfipaatne molekul? 71. Molekul, millel on olemas nii hüdrofoobne kui ka hüdrofiilne osa. 72. Kuidas paigutuvad hüdrofoobsed ained vesilahuses? 73. Nad kas tõusevad pinnale(veest kergemad ained), vajuvad põhja(veest raskemad ained) või üritavad võtta kera kuju. 74. . Kuidas paigutuvad amfipaatsed ained vesilahuses? 75. Hüdrofoobne osa ehk saba jääb veest välja, hüdrofiilne osa ehk pea jääb veega kontakti. Kui amfipaatsete ainetega lahust segada, siis võivad sinna tekkida mitsellid(ükskikkihiga kera) või vesiikulid(kahekihiga kera). 76. Milline on CH3COOH konjugeeritud alus? 77. Eemaldame H ja saamegi konjugeeritud aluse. 78. Mida nimetatakse vee ioonkorrutiseks? 79. Kw = K [H2O] Vee ioonkorrutis on vesilahuses olevate vesinikioonide ja hüdroksiidioonide konsentratsioonide korrutis. 80. Kas neutraalses lahuses on [H+]/[OH-] = 81. 1,0 82.
annaabi.ee 
