(http://images.google.ee/images?hl=et&gbv=2&tbs=isch%3A1&sa=1&q=lalibela+linn&btnG=Otsi&aq=f&oq=) Etioopia kirjandus Raidkirjad on vanimad Etioopia kirjamälestised. 6.-5. Sajandist pärit ning saabakeelsed,hiljem kreekakeelsed. Alles neljandal sajandil pKr - maa ristiusustamise ajal ilmus raidkirjadesse kohalik geesi keel. Geesi keel on säilinud ning seninigi kasutusel kirikus liturgia keelena. Praeguses Etioopias ametlikustatud amhaara keel on lähedane geesi keelele. Geesikeelse kirjanduse kõrgajaks loetakse 5.-7. sajandit. 13.dal sajandi lõpul algas etioopia kultuuri renessanss. Sel ajal said peamiseks kirjandusliikideks kroonika ja pühakute elulood. Näide amhaara keelest. ( http://www.language-museum.com/encyclopedia/a/amharic.gif) Kasutatud kirjandus: · Inimene ,ühiskond, kultuur XI klassi ajalooõpik · http://www.selamta
ärategemine ( lisapingutust, uuenduslikku lähenemist jms). See on enam kui kohusetunne päev-päevalt oma tööde ja toimetused korralikult ära teha. Kõrge suhtumuslik kohustumine ehk kohusetunne on otsitud ja hinnatud omadus. 13. Õigused ( ametlikud, mitteametlikud) võim. Võim on varjatud mõjutusvahend, mis tegelikuks avaldumiseks vajab väljendusvormi. Seda täidavad õigused, mis esindavad võimu ametlikustatud ja seadustatud kujul. Õigused kujutavad võimu otsuste langetamiseks, korralduste andmiskes ja sammude astumiseks, mis on vajalikud enda või teiste tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. Õigused on ametikohale omistatud ja seal võetud võimutäius, mis lubab ettevõtte või asutuse või mõne selle osa nimel tegutseda. Õigused on organisatsioonis kõige tugevam ja tõhusam kooskõlastav tegur. Õigused on ka kavandatud eesmärkide saavutamise oluline eeltingimus
Seaduse kohaselt võib vähemusrahvuse kohanime määrata ainuametlikuks (nii toimiti Vormsil, kus mindi vahepealsetelt eestipärastustelt tagasi rootsi kirjaviisile, nt Sviibi asemel Sviby, Norbi asemel Norrby) või üheks kahest ametlikust nimest (§ 16 lg 2). Noarootsis on 1998. a kehtestatud ametliku nimistu kohaselt kakskeelseid külanimesid, nt Pürksi/Birkas, Saare/Lyckholm, Riguldi/Rickul jne. Külanimede määramise algatavad kohalikud omavalitsused, oletatavasti seepärast ei ole ametlikustatud vene rööpnimesid seal, kus seadus seda võimaldaks. (Kohanimenõukogu ettepanek Kasepää vallale 1998. a taotleda rööpnimesid, nt Raja/Rajusa, Kükita/Kikita, jäi valla poolt vastuseta.) Erikeelsed rööpnimed on seostatud väiksema asustusüksuse (küla) rahvusliku koostisega (§ 16 lg 3). See tähendab, et ei ole ette näha rööpnimede kunstlikku juurdeloomist erinevalt mõnes teises riigis kehtivast tavast, kus vähemusi
õigesti, kiirelt jne; see tähendab töös millegi enama ülesnäitamist kui lihtsalt selle töö ärategemine; see on enam kui kohustetunne päev-päevalt oma tööd ja toimetused korralikult ära teha. 10.4. Õigused Õigused kujutavad võimu otsuste langetamiseks, korralduste andmiseks ja sammude astumiseks, mis on vajalikud enda või teiste tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. õigused esindavad võimu ametlikustatud ja seadustatud kujul; kui inimesele teha midagi kohustuslikuks, läheb tal sellega hakkamasaamiseks tarvis ka õigusi; õigused on ametikohale omistatud ja seal võetud võimutäius, mis lubab ettevõtte või mõne selle osa nimel tegutseda; õigused on kõige tugevam ja tõhusam kooskõlastav tegur organisatsioonis - ettevõtte eri osad seostatakse nende abil tervikuks ja eesmärkide saavutamise eeltingimus;