Et hästi kõnelda, peaks kõneleja teadma ja arvestama, kes on kuulajad. KÕNE koostamine on... ... loominguline protsess, mis koosneb: 1. teema valikust 2. eesmärkide määratlemisest 3. mõtete/materjali kogu- misest (küs vastamine õp lk 36, mandala, nimekiri) ja läbi töötamisest 4. teksti välja mõtlemisest (must, puht) 37): Kõne algab kõnetlusega, ehk publiku poole pöördumisega Kõnetluse sisu SÕLTUB KUULA- JATEST ja kõne ametlikkusest, nt: Kõne vanaema sünnipäeva auks: oArmas vanaema ja kallid sugulased! Kõne ülesehitus (õp lk 37): Kõnetluse sisu SÕLTUB KUULA- JATEST ja kõne ametlikkusest, nt: Kõne Riigikogus: oLugupeetud riigikogu liikmed! Kõne klassikaaslastele: oHead/ austatud klassikaaslased! 37): Kõnetluses TULEB PÖÖRDUDA KÕIGI KUULAJATE POOLE, st nimetada kõiki peamisi rühmi, nt: Presisdendi kõne kõnetlus Vabariigi aastapäeva kõnes:
Siiski on mõned tollest perioodist pärit sõnalaenud tänaseni säilinud ( nt telefon, lift, start, flirt, sprinter jms). Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis Varasematel aegadel mõjutasid kirjakeele kujunemist eelkõige raamatutekstid, kuid tänapäeval võetakse eeskuju pigem ajakirjandusväljaannete keelekasutusest. Meediakeel on viimastel aastakümnetel aga drastiliselt muutunud – varasemast kuivast ja umbisikulisest ametlikkusest on saanud hoopis kujundlikum ning vahetum argikeelele lähedane kirjastiil. Võrreldes 20. saj algusega on nüüdseks eesti kirjakeele kasutusala oluliselt laienenud ja selle staatus kinnistunud. Võrumaal, Mulgimaal ja Kihnus on tekkinud uued murdelised kirjakeelevariandid, samuti on hakatud kasutama täiesti uut allkeelt – internetisuhtluse keelt. 1990. aastast alates on inglise keele osatähtsus tublisti suurenenud, laensõnu
arutelu (istutakse laua ümber mitte seespool lauda). 1.3. Atribuutika ja abivahendid Vestluste ja läbirääkimiste ruumi keskne ese on laud, mille kuju ja suurus sõltuvad kohtumise liigist. Ruudu- ja ristkülikukujuline laud on ametlikum kui väike ümmargune laud. Ümarad ja ovaalsed lauad loovad vabama õhustiku ning rõhutavad koostöövalmidust. Laudlina pole vajalik, kui siis, tagasihoidlik. Lillede ja teiste kaunistuste valik sõltub kohtumise ametlikkusest ning läbirääkimislaua suurusest. Lilled ja muud kaunistused ei tohiks jääda laual domineerima ega hakata läbirääkimisi segama. Sobimatud on suured ja tugevalt lõhnavad lilled ja lilleseaded. Rahvusvahelistel läbirääkimistel asetatakse lauale ka osalevate riikide (firmade) lipud, mis paigutatakse esindajate ette nii, et need ei varjaks läbirääkijaid. Laual peavad olema kirjutusvahendid, märkmepaber ja muud kohtumiseks vajalikud lisamaterjalid ning karastusjoogid.
boifrend, cover – kaver). Enamik uusi laensõnu kultuurilaenud, mis tulnud koos mõistega, teine osa on võetud sünonüümiks (vajaduseta) (kreisi `hull`, kaif `joove´ + diil, drink, luuser – slängiliku varjundiga) Varem mõjutas keelt raamatutekst, siis nüüd ajakirjandusväljaannete keelkasutus. Meediakeel on aga viimase 20 a jooksul lähenenud argikeelele, taotledes kujundlikkust ja vahetust, distantseerudes varasemast kuivast ametlikkusest ja bürokraatlikkusest. Emakeele Seltsi keeletoimkond Keelekorralduslik hooldetöö Emakeele Seltsi keeletoimkonnal (al 1993) Kui II ms järel kohustuslik üks õige keelenorm, mis tuli selgeks õppida, siis nüüd kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele (mitte ranged ettekirjutused), rohkem vabadust (varasem pole kehtetuks kuulutatud). Norme vaja • ametlikus keelekasutuses (lepingud, seadused),
annaabi.ee 
